Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Pildid Vikipeedias vs Commonsis

Tekkis küsimus seoses kultuurimälestiste piltidega. Ma olen aru saanud, et ka Commonsis peavad Eesti pildid olema Eesti seadustega vastavuses. Saan ma õigesti aru, et kultuurimälestised said nö rohelise tule vaatamata panoraamivabaduse puudumisele? Kas on mingisuguseid välistavaid asjaolusid, mis näiteks keelaks vastavaid pilte laadida Commonsise, aga Vikipeediasse jällegi võib? Andres kirjutas, et Eesti Vikipeediasse võib laadida, aga mis on selle aluseks ja mispuhul neid ei ole lubatud laadida Commonsisse? Pelmeen10 (arutelu) 24. juuli 2025, kell 02:58 (EEST)

Aluseks on Wikimedia reeglid ja AutÕS § 20¹. Oluline on silmas pidada, et juhul kui Vikipeediasse mittevaba sisu laadida ja seda artiklites kasutada, siis kooskõlas nende reeglitega saab seda teha vaid erandjuhtudel ja siis kui see on tõesti motiveeritud. Ei ole mõeldud nii, et kõik ehitiste pildid, mis ei sobi Commonisse, sobivad Vikipeediasse. Selle viimase näite (Fail:Kadrioru stadium1.jpg) puhul üsna kindlasti ei ole põhjust kasutada seda mittevabana iga järjestikuse meistrivõistluse artiklis nagu 2018. aasta Eesti meistrivõistlused kergejõustikus, kuna pole kujutatud isegi mitte seda konkreetset võistlust ja staadioni pildi leiab niigi staadioni artiklist, millele on viidatud. Selle pildiga on veel see probleem, et puudub sobival kujul kinnitatud luba. Commonsist kopeerimisel lisaks tuleks säilitada kõik andmed, sh litsents ja viited varasematele üleslaadimislogi kannetele (lisan need). Pikne 29. juuli 2025, kell 22:00 (EEST)

Põhimõtteliselt on maakeeli kaks alust. Esiteks oluline sündmus. Ja teiseks pilt objekti enda artikli juures. See Kadrioru staadioni pilt oleks tehniliselt erandi aluseks, kui asja õigesti vormistada, aga üksnes ja ainult staadioni enda artikli juures. Meistrivõistlused ilmselt olulise sündmuse alla ei liigitu, küll aga tuleks see kõne alla juhul, kui sinna kukub võistluste ajal lennuk... Pikse puudutatud teema kohta, et puudub sobivalt kinnitatud luba, märgiks, et väga paljude inimeste jaoks on see korrektne protseduur hoomamatu. Võimalik, et meil tasuks sellistest nimekiri teha ja leida keegi inimene, kes need korraga ära teeks. - Melilac (arutelu) 30. juuli 2025, kell 17:45 (EEST)

Rangelt võttes on Pikse kommentaar küll täpne, ent põhjenduste päritolu suhtes ehk mitte täielikult läbipaistev. AÕS § 20¹ ütleb: "Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui käesolevas lõikes sätestatud teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel." Iga konkreetse pildi juures ei nõua iga kasutusjuhtumi kaalumist ega sea kasutusmahu piirangut Eesti seadus; kuni konkreetse pildi kohta ei ole kuskil väidetud, et see on vaba ka äriliseks kasutuseks, ei piira Eesti seadused midagi ning Kadrioru staadioni pilte võiks AÕSi poolest panna kas või igasse Eesti viki artiklisse. Piirab ainult Wikimedia reeglistik ehk Pikse viidatud WMFi 2007. aasta otsus litsentsipoliitiliste erandite kohta (Exemption Doctrine Policy, EDP). Selgituseks neile, kelle juriidiline inglis ehk väga tugev ei ole: otsus lubab iga konkreetse projekti kogukonnal niisugusi erandeid vastu võtta, kui täidetud on teatud tingimused. Need on: 1) mittevaba sisu peab olema projekti põhilisel geograafilisel toimealal (ühes või mitmes riigis vms) kasutatav seaduslikult (st, kogukond ei tohi otsustada, et lubab AÕSi otseselt rikkuda); 2) mittevaba sisu peab olema tuvastatav ka masinloetavalt; 3) erandid peavad olema minimaalsed, ehk siis neid võib kasutada oluliste sündmuste, autoriõigusega kaitstud logode või tänapäevaste kunstiteoste näitamiseks, kuid mitte juhul, kui mittevaba sisu asemel saaks kuidagi kasutada vaba sisu, ning kui tekib võimalus, tuleb see asendada vaba sisuga. Kui pole põhjendust, mis õigustaks kasutamist konkreetse vajadusega, tuleb mittevaba sisu kustutada. Selle loogika järgi võib Kadrioru staadioni artiklis olla staadioni pilt ja konkreetsete meistrivõitluste juures noil võistlustel tehtud staadionipilt, ehkki põhimõtteliselt saaks väita, et staadioni artiklisse võiks panna hoopis arhitekti pildi ja võistluste juurde mõne osalenud sportlase pildid. Kultuurimälestisest võib üks üldvaade kindlasti olla (muide, otsus ei nõua, et kujutatavast objektist peaks olema eraldi artikkel), kuid sellest enama korral on õigustus juba küsitav. Vikipeedia kui kultuuri- ja ajaloo jäädvustaja rollile mõjub see otsus olemasolevas sõnastuse kindlasti kahjulikult, kuna näiteks nõukogudeaegset arhitektuur võib üldjuhul illustreerida üksnes ühe üldfotoga ja selle ümberehituste või detailide kujutiste kaasamist saab kergesti rünnata, nii et põhimõtteliselt võib ehitis enne maa pealt kaduda, kui Vikipeedias seda näidata tohib. Kunstifotograafidele on seda kõike raske selgitada ning nad ilmselt jäävadki pettuma ja aeg-ajalt Vikipeediale käega lööma. Aga reeglid on sellised, nagu nad on, ning kui need ei meeldi, tuleb kas üritada WMFi veenda neid muutma (Eesti seadus annab selleks ruumi küll), veenda Riigikogu meie seadust muutma WMFi maitse kohaselt (ei ole siiani kellelgi õnnestunud, proovisin ise ka) või minna ja teha see osa kultuurimälutööst kuskil mujal. --Ehitaja (arutelu) 21. august 2025, kell 20:40 (EEST)

Vikipeedia sünnipäev

24. augustil on eestikeelse Vikipeedia sünnipäev. Sellega seoses on kogunemine Tartus Aparaaditehase III korrusel kell 17, et seda tähtsat sündmust tähistada. Saab sünnipäevatorti ja šampust! Ühtlasi räägime, mis on viimasel ajal tehtud ja mis on tulemas. Sh saab kuulata muljeid Wikimanialt ja näha, mida tahame välja panna novembris tulevale entsüklopeediate näitusele. Ivo (arutelu) 22. august 2025, kell 13:18 (EEST)

Punktiga/punktita täpsustusmärkused

Minu arvates peaks artikli alguses oleva täpsustusmärkuse lause lõpetama punktiga ja Andrese arvates peaks see olema ilma punktita. Hiljuti olen tähendanud punkti lisamist ja eemaldamist artiklites Andorra ja Rakk, aga küllap on seda palju enam. Kuidas oleks sobilik talitada kõigi artiklite juures? Ivo (arutelu) 25. august 2025, kell 18:49 (EEST)

Kas ehk Kuriuss saaks anda oma seisukoha? - Melilac (arutelu) 28. august 2025, kell 15:17 (EEST)

Kuriuss, mida arvad? Ivo (arutelu) 28. august 2025, kell 18:27 (EEST)

Selle kohta pole päris ühest ranget reeglit. On küll selline soovitus, et põhitekstivälised lisateksti(jupi)d võiksid lõppeda ilma punktita. Põhitekstivälised tekstid on näiteks pildiallkirjad, jooniste-skeemide legendid ja otse joonisel-skeemil asuvad selgitustekstid, muud põhitekstivälised täpsustused ja märkused, mis ei pea stiililt põhitekstiga ühilduma (nt ilma öeldiseta täpsustused), jne. Ühtpidi kuulub artikli alguses olev täpsustusmärkus just selliste põhitekstiväliste tekstide hulka, teistpidi (eeskätt visuaalselt) ei eristu see eriti liitlause korral kuigi tugevalt artikli põhitekstist, vaid mõjub lihtsalt eraldi tekstilõiguna. Ma ise eelistaksin sellises kohas ilma punktita varianti siis, kui tegu on öeldiseta tekstita või hästi lühikese lihtlausega. Aga kumbki variant pole otseselt vale.

Ühtlasi kasutan juhust ja selgitan siin ka pildiallkirjade punktiprobleemi, mis on tekkinud sellest, et siin-seal on hakatud ilma punktita pildiallkirjale lisama fotograafi nime (mis on minu arvates väga tore, sest autoreid ja nende õigusi peab austama). Kuid selline autori nime lisamine kõige lõppu tähendab tavaliselt, et pildiallkiri saab vormiliselt uue lõpu ja lõpupunktita peaks sel juhul jääma fotograafi nimi, mitte fotograafi nime sisaldavale fraasile eelnenud tekst. Kuriuss (arutelu) 29. august 2025, kell 00:42 (EEST)

Lisan siinkohal ka oma nägemuse. Kui tekstil on täislause struktuur, siis ma ise sooviks lõpus punkti näha. - Melilac (arutelu) 29. august 2025, kell 08:22 (EEST)

Kui töötasin Tehnilise Tõlke Keskuses, siis seal õpetati: kui tekstil on täislause struktuur, siis käib lõppu punkt. Eriline jama oli tärnistatud loenditega, kus mõneks loendielemendiks oli täislause (siis käis lõppu punkt) ja mõneks loendielemendiks ei olnud täislause (siis ei käinud lõppu punkt). Ja loend ise käis täislause pähe, nii et viimase loendielemendi lõpus oli alati punkt, ka siis, kui see element oli ühesõnaline. Taivo 31. august 2025, kell 22:20 (EEST)

kui tekstil on täislause struktuur, siis käib lõppu punkt: see ei ole kindlasti nii, sest pildiallkirja lõppu punkti ei panda, olgu sruktuur milline tahes.

Täpsustusmärkus on minu meelest päis ja päist tuleks minu meelest kohelda sarnaselt pildialkirjaga.

Tärnloendit tuleks minu meelest võtta ühe lausena ja selle osad eraldada semikooloniga. --Andres (arutelu) 1. september 2025, kell 01:46 (EEST)

Punkt pildiallkirja lõpus võiks olla kokkuleppeline.

Täpsustusmärkus ei kuulu Vikipeedia artikli päisesse. Tehniliselt on päises sisu, mis jääb HTML märgendi header algus- ja lõpumärgendi vahele. Seetõttu ei ole põhjust täpsustusmärkust pildiallkirjaga sarnaselt kohelda.

Kuna täpsustusmärkused on täislause struktuuriga, pooldan samuti nende lõpetamist punktiga. Taavi Kiisk (arutelu) 1. september 2025, kell 13:18 (EEST)

V1kipeedia kasutajatel on paljudes keeleküsimustes erinevad arvamused, mis võivad ka lahkneda keelekorraldajate soovitustest. Ma leian, et meil pole mõtet püüda kokku leppida asjades, milles keelekorraldajad on juba omavahel kokku leppinud, Vt . Minu meelest on EKI soovituste järgimine kollektiivse ning väheprestiižse teose puhul parim strateegia. Mina saan viidatud alli1kast nii aru, et üldise põhimõtte järgi ei kasutata lõpupunkti seal, kus tegu ei ole jooksva tekstiga. Ja artiklile eelnevad märkused ei ole jooksev tekst, niipalju kui mina sellest aru saan. Andres (arutelu) 1. september 2025, kell 14:20 (EEST)

Hetkeseisuga on oma arvamust avaldanud kuus kasutajat, kellest viie puhul võiks seniste kommentaaride põhjal arvata, et nad toetavad või pigem toetavad punkti kasutamist (mis on juba üsna selge enamus). Samuti on ka EKI tunnistanud, et reegel on selles kohal vaieldav ning nii pole põhjust väita, et meid kohustaks mingi reegel nii või naamoodi talitama. Ivo (arutelu) 3. september 2025, kell 18:21 (EEST)

Heh, mitte EKI, vaid üks keelekorraldaja (?) on avaldanud isiklikku arvamust. --Andres (arutelu) 3. september 2025, kell 18:47 (EEST)

Ok, ok... üks EKI keelekorraldaja. Aga see ei muuda kuidagi seda, et punkti kasutamisele on laialdane toetus ning puudub mistahes reeglistik, mis punkti kasutamist keelaks. Ivo (arutelu) 4. september 2025, kell 22:59 (EEST)

Administraatorikandidaadid

Üles on seatud kaks administraatorikandidaati. Lähemalt siin. Ivo (arutelu) 27. august 2025, kell 23:30 (EEST)

Mida tohib "Vaata ka" alla panna

Kas lingid 1983. aasta Eesti meeste meistrivõistlused kirikabes (vene kabe) ja 1986. aasta Eesti meeste meistrivõistlused kirikabes (vene kabe) tohivad olla artiklis Kabe "Vaata ka" all. See on põhimõtteküsimus, vt Arutelu:Kabe. --Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 17:02 (EEST)

"Vaata ka" tundub mulle selline teemakohase lisainfo lisamise koht, et kui huvitab rohkem siis saan sinna edasi liikuda. Näiteks kui artikliks "Vatikan" siis tundub loogiline, et kirjeldatud peatüki all on nt. "Püha Peetruse väljak", sest see on suht tihedalt teemaga seotud. Antud lingid tunduvad mulle pigem spetsiifilised sündmused, mis "Kabe" alla ei sobi. Kui need on kategoorias või näiteks artiklis "1983" ja "1986", siis on OK. Kuuskinen (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 18:29 (EEST)

Minu meelest on need aastaartiklites veel spetsiifilisemad, aga kuuartiklitesse võiksid nende algus ja lõpp sobida.

Selleks et neid kategooriatesse saaks panna, on tehtud vahepealsed kategooriad. Kui neid ei oleks, tuleks ka otse kabe kategooria alla panna. Nii ka siin: spetsiifilisemad artiklid, kuhu need sobiks, on puudu. Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 19:20 (EEST)

Minu meelest on "Vaata ka" koht, kuhu panna asjad, mis on asjaga seotud mingi sarnasuse tõttu (analoogne teema), või siis asjad, mis peaks olema artiklis sees, kui see oleks kvaliteetne artikkel. - Melilac (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 19:40 (EEST)

Mis lahenduse Sa praegusel juhtumil pakuksid? Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 20:10 (EEST)

Võiks olla kui analoogne teema. Peaks olema artikkel Kabe eestis, kuhu antud artiklilt oleks ka ühendus. Seejärel oleks need seal artikli lingitud. Aga kuni sellist ühendust ei ole, siis jah, Vaata ka on just see koht. Hiljem, kui see tee on olemas, tuleks need siis sealt ka eemaldada. - Melilac (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 16:19 (EEST)

Mul on põhimõtteliselt sama arusaam. Ainult et ka artiklis Kabe Eestis "vaata ka" all oleks niisugused lingid hädalahendus. Andres (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 18:35 (EEST)

Andrese toodud näite puhul mu meelest need seal pigem olla ei tohiks, kuna seos on liiga kaudne. Võib olla näiteks Kabe Eestis vms, aga pigem mitte nii spetsiifilised lingid. Ma saan aru, et sellistel puhkudel paistab valdavat tegu olema muidu raskesti leitavatele artiklitele tähelepanu juhtimisega, kuid seda tuleks pidada hädaabivariandiks.

Kuuskineni näite puihul näikse, et väljakulink peaks olema pigem teksti sees. Me ei teeks ju artiklisse Eesti analoogset lahendust nt "Tallinna" kohta. Pigem peaks seal olema näiteks link Kirikuriik ja võib-olla mõne teise teokraatilise riigi kohta (relvade artiklis lingitakse nt tihti teiste riikide samalaadsetele alternatiividele, eelnenud või järgnenud mudelitele). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. oktoober 2025, kell 20:30 (EEST)

(Ajutise) hädaabivariandina see ongi mõeldud.

Muidugi peaks olema teksti sees, aga kui pole seal, siis hädaabinõuna "Vaata ka" all. Ülevaateartiklid meil tavaliselt hästi ei edene. Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 21:01 (EEST)

"Vaata ka" annab lugejale sisuliselt lugemissoovituse. Sellesse rubriiki on mõistlik lisada linke sellistele artiklitele, mis on konkreetse artikliga otseselt ja vahetult seotud, aitavad artiklis kirjeldatud teemat paremini mõista, avavad artikli konteksti või lisavad mingi olulise aspekti, mida on eraldiseisva artikli mahus kirjeldatud, kuid millele artikli tekstis viidatud ei ole. Sinna ei ole mõistlik lisada põgusalt, nõrgalt ja kaudselt seotud linke (et mitte öelda pudi-padi). Enamikule lugejatest ei oleks sellised lugemissoovitused asjakohased ja Vikipeedia käituks sel juhul olemuslikult klikimagnetina, mis ütleb lugejatele, et "Kui te juba seda lugesite, siis lugege veel ka seda ja seda", et hoida lugejaid võimalikult pikalt kütkeis. Pole vaja karta, et lugejad neid huvitavat infot ja artikleid üles ei leia. Selles osas pole põhjust lugejate info otsimise oskusi alahinnata. Konkreetsest teemast ja infost huvitatud lugeja ei uita suvaliselt Vikipeedias ega surfa artiklites otsides "Vaata ka" alt Vikipeedia administraatorite lugemissoovitusi, vaid kasutab otsingumootoreid ja üha enam tehisaru rakendusi. Ja need leiavad veebis vabalt kättesaadava teabe, sh asjakohastes Vikipeedia artiklites sisalduva info, ilma raskusteta üles. Seetõttu ei ole ka mingi hädaabi sugugi vajalik.--VillaK (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 21:18 (EEST)

Oh jaa, mina kujutlen tõesti niisugust lugejat, kes eeldab, et ta pääseb teema põhiartiklist alustades loomulikul moel kõigi alateemade artiklite juurde. Võtan enda järgi. Nii või teisiti, kas me siis ei taotle seda, et Vikipeedia moodustaks sidusa terviku? Ja et siin oleks süstematiseeritud, usaldusväärne ja põhjalik teave, mitte lihtsalt infokildude kogum.

Mulle tundub, et lingid on selleks, et lugeja saaks oma vajaduste järgi valida, mida lugeda. Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 21:37 (EEST)

Kindlasti tuleks taotleda seda, et Vikipeedia moodustaks sidusa terviku. Ja kui on selline taotlus, siis tulebki energiat kulutada sellise terviku loomisele, mitte sellele, et linkida musträstast mustsõstraga. Reaalsus on seni paraku selline, et Vikipeedia on nagu šveitsi juust, kus on küll tahkist, aga on paraku ka suured augud. Kuid olemasoleva tahkise leiab üles nii kategooriate järgi kui ka otsingumootorite abil. Mistõttu on alusetu väita, et üksikute artiklite puhul on tegemist pelgalt süstematiseerimata infokildudega. Vikipeedia kategooriad on oma olemuselt raamatukogu kataloogi märksõnad, nii et kõik artiklid, millele on lisatud kategooriad, on nende kaudu ka süstematiseeritud. Terviklik infokogum saabki olla üles ehitatud infokildude paljususest. Seetõttu pole vaja seeria üksikuid artikleid alavääristada, nagu pole vaja ka luua kunstlikke seoseid sinna, kus loomulikud seosed on nõrgad. Ja sestap ma ütlengi, et pole vaja kulutada energiat asendustegevustele, et luua ajutisi seoseid artiklite vahel, millel tihedam seos puudub ning lisada linke, mis tuleb hiljem nagunii kustutada. Kõik sellised tähemärgid, mis tuleb hiljem kustutada, on olemuslikult digiprügi, mille keegi peab hiljem koristama - see on kellegi tulevane töö ja vaev. VillaK (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 22:42 (EEST)

Kuidas see prügi on? Ega linke ära ei kaotata, need viiakse lihtsalt teise kohta üle. See on osa toimetamisest, ja toimetamine on kogu aeg vajalik, ja nõuab vaeva ja ka kustutamist. Ei saa eeldada, et kirjutajad teevad perfektset tööd. Ma leian, et kategooriate hooldamine nõuab rohkem ümbertegemist, see on neisse juba sisse kirjutatud. Ja ma leian, et selleks et liikuda üldisema sisu juurest spetsiifilisemate teemade juurde, on loomulikul viisil kasutatud tavalised lingid parim viis. "Vaata ka" teeb lüngad nähtavaks. Jah, ma olen nõus, et terviku loomisega tuleb tegelda, aga milleks linkide panemine ära keelata, kui selge seos on olemas? Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 23:57 (EEST)

Kategooriaid tuleb jah juurde luua ja muuta, et sest tekib aina uusi artikleid, mille tõttu luuaks artikleid teemadel, kus varem kategooriad polnud, ning teemadel, kus artiklite hulk läheb nii suureks, et oleks vaja luua täpsemaid jaotusi. See ei tähenda, et kategooriatega tegelemine oleks probleemne. See tähendab, et just a) kategooriasüsteem võimaldabki kõiki artikleid omavahel seostada ning b) see süsteem järjepidevalt kohaneb järjest kasvava artiklite hulgaga. Kategooriad reaalselt toimivad ja seepärast nendega tegeletakse ja seepärast on seal hulgaliselt muudatusi. Need lingid ei toimi ja ainult frustreerivad teisi kaastöölisi.

Toimetamisel ja "toimetamisel" on vahe. Ma olen püüdnud üle kümne aasta korrastada neid probleemseid "Vaata ka" jaotusi visates välja tarbetut müra ja kirjutada linke artiklitesse sisse. Aga teisest otsast aina tekitatakse seda probleemset materjali juurde. Ja see ei ole see, et mõni uus kasutaja lihtsalt veel ei tea, kuidas asju teha, vaid see lähtub vanade olijate tegevusest, kes ei taha oma käitumist muuta. Ivo (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 01:17 (EEST)

Mainin kategooriaid lihtsalt sellepärast, et VillaK rääkis ümbertegemisega kaasnevast prügist. Ma ei arva, et seal prügiga tegu on, aga leian, et kategooriad tekitavad rohkem ümbertegemise vajadust kui "Vaata ka".

See on hea, et Sa lingid sisse kirjutasid. Seda oleks niikuinii tarvis olnud teha, ja "Vaata ka" aitas sellele kaasa. Ei ole võimalik kõike korraga teha, ikka jääb midagi tegemata.

Põhjus ei ole ju mitte "Vaata ka", vaid et artiklid ei ole piisavalt välja arendatud. Andres (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 02:07 (EEST)

Toimetamise all mõtlesingi seda, mida Sina teed. --Andres (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 18:28 (EEST)

Mind on aastaid häirinud, kui "Vaata ka" sektsiooni pannakse linke lihtsalt selleks, et "mingi artikkel oleks kuskilt lingitud", kuigi seos teemaga on kaudne. Seda ei tohiks lubada, aga ma ka üksi ei jõua seda kõike ära koristada (eriti, kui seda aina juurde tekitatakse). Eriti jube on "Vaata ka" üleujutamine paljude selliste linkidega ning seda esineb kahjuks väga sageli. Võtame nt artikli Tartu, kus Vaata ka all on nt Tartu maarjalaat, Tartu Ärinõuandla, Tartu Biotehnoloogia Park, jne. Aga on palju hullemaid näiteid. Mind võtab see üsna vanduma. Lingid tuleks sisse kirjutada artiklisse (kui seos on piisav, et sellest annab midagi artiklisse kirjutada) ning jätta sinna sektsiooni ainult lisalugemiseks sobilik materjal.

Ma ei räägi ilma asjata ka seda, et poolikud mammutloendid on täielik jama, mida mitte keegi peale mõne vikipedisti ei kasuta (kes sinna uusi linke lisavad). Kui keegi tõesti vikis navigeerida tahab, siis teeb ta seda kategooriate abil. Ja keskmine inimene ei oska neidki kasutada ja leiab artikleid ainult otsimootori abil (ja hea, kui sedagi, sest nüüd on ilmunud ka AI-abivahendid, mis ei-tea-mida kokku jutustavad). See on täpselt sama teema, mis on kantud justkui soovist kasutajate elu lihtsamaks teha, kuid genereerib ainult parandamist vajavat jama juurde ning ignoreerib täielikult seda, kuidas inimesed reaalsuses Vikipeediat kasutavad.

Nt on meil lehekülg Eri:Viitamata leheküljed (mille nimi on küll kehvake; + tegelikult pole tarvilik kirjutada arutelulehtedele, et "siia ei tule linke"). Kui kuskil suvalisse kohta on aga link lisatud, siis see leht enam nii hõlpsalt välja ei tule ja väga keeruline on seejärel midagi parandada. Sama loogika on tabelitega: neid saaks automaatselt genereerida, aga käsitsi tehtud poolikut loendit kontrollida või parandada on väga palju ajamahukam ning nii sisse sattunud vigu ja teisi puudusi enam naljalt keegi korrigeerida ei suuda. Kehvasti tehtud parandus teeb kõigile tööd juurde.

Vikipeedia moodustab sidusa terviku, kui artikleid on piisvalt palju. Kui linkida kaudselt seotud asju, siis see ainult raskendab navigeerimist, raiskab lugejate aeg ning jätab Vikipeediast väga kehva mulje (ehk see on just selline üksikute infokildude kõikjale poetamine, mis vastand püüdele esitada süstematiseeritud terviklik entsüklopeedia). Sidusus ei teki ju sellest, kui omavahel mitteseotud asju vägisi paari pannakse. Jah, esineb üksikuid indiviide, kelle eelistused navigeerimisel on teistsugused, aga me ei tohi Vikipeedia tegemisel sellest lähtuda. Mõni usub ka seda, et "maa on lame", aga ega me selle pärast veel seda seisukohta tõsiselt ei võta ja sellega Vikipeedia koostamisel ei arvesta. Ivo (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 22:28 (EEST)

Ma ei tea, kas sellest peaks päris nii teravas toonis kõnelema, kuivõrd tegu ei ole ju nii kriitilise probleemiga. Isegi artikli yldmulje kujundamisel on selle mõju köömes, vrd välislinkide spämm (nt Jüri Toomepuu), millele olen korduvalt ka siinsamas tähelepanu juhtinud. Selline kaudne linkimine on parem kui täiesti linkideta ja üksnes otsingute kaudu leitav artikkel. Alati ei jõua kõiki asju artiklisse sidusalt sisse põimida (ehkki seda peaks tegema), eriti kui tegu on teiste autorite loodud kirjutistega.

Olen kyll aga muidugi nõus, et kui vähegi võimalik, siis tuleb sellist linkimist vältida. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 23. oktoober 2025, kell 22:36 (EEST)

Tartu artikli kirjutamine on raske ja keeruline, sellepärast ei olegi kõiki neid asju artiklis või mõnes haruartiklis mainitud. Vähemalt on näha, mis puudu on, saab ideid. Kui hakata mõne ülevaateartikliga süstemaatilisemalt tööle, siis saab ka "vaata ka" alt asju vähemaks. Kui parajasti ei tegele selle artikliga, siis ei jõua asju sisse kirjutada. Mulle tundub, et just ülevaateartiklitele ja süstematiseerimisele tuleks praegu tähelepanu pöörata. Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 23:10 (EEST)

Kui kuskil suvalisse kohta on aga link lisatud, siis see leht enam nii hõlpsalt välja ei tule ja väga keeruline on seejärel midagi parandada.

No see on küll harv nähtus, kui keegi suvalisse kohta linke paneb. Pigem on küsimus selles, kas link on sellises kohas, mis artiklit avastada aitab. Seda see automaatne loend niikuinii ei näita. Kui ma juba ütlen, et linke pole, siis pole mittesuvalist kohta, kuhu linki panna.

Sellest, et artikleid on palju, ei piisa terviku moodustamiseks. Tarvis on ülevaateartikleid ja artikleid fundamentaalsetel teemadel. Andres (arutelu) 24. oktoober 2025, kell 00:19 (EEST)

Minu jaoks on samuti ilmne, et sa, Andres, kasutad alaosa "Vaata ka" süstemaatiliselt valesti. Sellest on enne korduvalt juttu olnud, siin ja kindlasti veel kuskil. Hiljuti tekitas "Vaata ka" selline kasutamine hämmeldust veel näiteks siin.

See alaosa on kasutusele võetud teistes keeltes Vikipeediate analoogsete alaosade eeskujul. Selle otstarve ja vastavalt see, mida lugejad vastavalt sellest alaosast tõenäoliselt ootavad, on lühidalt dokumenteeritud näiteks siin. Kui sellist alaosa üldse kasutada, siis üldjoontes peaks seal olema mõni sarnane või lähedalt seotud teema, nagu juba ka eespool öeldud.

Kindlasti ei ole reeglit, et n-ö põhiartiklist peaks jõudma linke pidi kõigi alateemade artiklitesse. Pole ka usutav, et keegi proovib artikleid nii leida, kuna on väga keeruline ära arvata, kus üks või teine link täpselt asuda võiks või milliseid artikleid pidi üldse tuleks liikuda. Võrratult lihtsam on liikuda kohe mõnda vahetumalt seotud teemaga artiklisse ja/või kasutada otingut ja kategooriaid.

"Vaata ka" selline kasutamine on kahtepidi halb. Lugeja jaoks on pealtnäha igasuguse loogikata kokku kuhjatud lingid müra, raskem on leida neid linke, mida "Vaata ka" alt tegelikult oodata võiks. Lisaks tekitavad sellised lingid "Vaata ka" all toimetajates arusaamatust ja need tekitavad teistele lisatööd, kuna enamasti unustatakse need "Vaata ka" alla isegi siis, kui samad lingid hiljem ettepoole teksti sisse lisatakse. Kui lingile on hiljem parem koht leitud teises artiklis, siis ammugi ei taibata linki "Vaata ka" alt eemaldada või lihtsalt ei teata, miks link "Vaata ka" alla on lisatud ja mis tingimustel seda eemaldada.

Keegi arvatavasti ei vaidle vastu, et artiklid peaks olema omavahel lingitud ning iga artikkel võiks olla lingitud vähemalt ühest teisest artiklist. See samas ei tähenda, et lingid tuleb lisada kohe ega veel vähem seda, et hädapärased lingid tuleb lisada "Vaata ka" alla. Samuti ei ole kategooriatega seoses tegelikult väidetud, et kategoriseerimine asendab tekstisiseseid linke teistes artiklites, vaid artiklid on leitavad ja lingitud siiski ka kategooriate kaudu. Kategoriseerimine lihtsalt leevendab oluliselt leitavuse probleemi. Lisaks on artiklid igal juhul leitavad nii vikisisese otsingu kui ka Google'i kaudu. Ei ole õige, et ilma tekstisiseste linkideta ei ole artikkel leitav ning seetõttu oleks justkui aktuune lisada hädapärane link pealtnäha suvalisse kohta.

Kategooria ongi hea just siis, kui tekstisisese lingi jaoks (veel) head kohta pole, kuna mingi üldine kategooria leidub alati. Kui täpsemat kategooriat tõesti ei leidu, siis võib selles näites vabalt kasutada kategooriat "Kabe", kuna kategooria on lihtsalt mõeldud koondama kõiki artikleid, mis kuuluvad kui tahes laia teema alla. Kategoorial erinevalt alaosast "Vaata ka" ei ole otstarvet juhatada vajadusel kätte vaid mõni sarnasem või lähemalt seotud artikkel. Täpsema sisuga alamkategooraid tehtakse enamasti sellepärast, et suuremas kategoorias oleks lihtsam orienteeruda, mitte niivõrd seetõttu, et kategooria on liiga üldine.

Esialgu linkimata jäävad artiklid muuseas ei kao ilma neid kuskil "Vaata ka" all registreerimata ära. Nende üle on arvepidamiseks ning selleks et päriselt ei ununeks lingid hiljem kuskile mõistlikkuse kohta lisada on olemas dünaamiline loend Eri:Viitamata leheküljed, mille Kruusamägi juba viitas. Pikne 23. oktoober 2025, kell 22:58 (EEST)

Kas meil on mingi kokkulepe selle kohta, kuidas "vaata kad" tuleb kasutada? Ma leian, et ma kasutan seda just õigesti. Selleks et täita artiklite poolikusest tulenevaid lünk, joonistada punktiir.

Kas sellest viitamata lehekülgede loendist on kasu, kas keegi reaalselt töötab sellega? Andres (arutelu) 23. oktoober 2025, kell 23:22 (EEST)

Seda küslmust on arutatud ka siin ja ösalt siin.

Juhul kui on olemas artikli teemale vastav kategooria, siis on küll võimalik leida artiklid, mis teema alla käivad, eeldusel, et teema ja kategooria ei ole mahukad, kategooria on hästi liigendatud ja kategooriad on õigesti pandud. Näiteks Slovakkia puhul Slovakkia valitsusjuhtide loend on küll pandud loendite kategooriasse, aga poliitikaga ei ole seostatud. Ma leian, et linke on tunduvalt lihtsam toimetada kui kategooriaid. Peale selle, kategooriad ei tee vahet, kas artikkel on tekstis lingitud. Ja ega siis kategooriad vähem imelikud ei ole, kui teema kaetus on sporaadiline.

Kui ma räägin artikli leidmisest, siis ma pean silmas selle avastamist, mitte etteantud teemaga artikli leidmist. Ent ka see viimane võib raske olla, eriti kui pealkiri pole etteaimatav. --Andres (arutelu) 25. oktoober 2025, kell 04:41 (EEST)

Võid mõelda kategooriatest kui loenditest (kuna viimased sulle nii meeldivad). Selles vaates on siinsed kategooriad omavahel seotud süsteem kümneid tuhandeid loendeid, mis on ühtlasi lingitud üle keeleversioonide. Ehk neid on tohutult palju enam, kui neid nö päris loendeid. Seepärast on nendega ka näiliselt palju tööd. Aga siin on paras meeles pidada, et a) ühe muudatusega on võimalik lisada artikkel kasvõi kümnesse kategooriasse (ehk see on väga palju efektiivsem, kui töö nö pärisloenditega) ning b) mistahes artiklit vaadates on võimalik kohe peale vaadates tuvastada, kas see on kõigis võimalikes nö loendites või on midagi puudu. Nii on seda süsteemi märgatavalt kiirem ja hõlpsam hallata. Muidugi on keeruline teada iga võimalikku kategooriat, aga ega see loendite puhul kuidagi teisiti ei ole. Samuti on kategooriad masinloetavad (mis pakub arvukalt täiendavaid võimalusi) ja kategooriad järjestavad artiklid automaatselt ning on alati õige nime all (isegi artiklinime muutes). Nt kui ma siin alles kohendasin artiklit Espoo, siis kasutasin selleks kategooriat Espoo, mis näitas kenasti ära meil olemasolevad teemaga seotud artiklid. Ivo (arutelu) 25. oktoober 2025, kell 20:02 (EEST)

Ma lihtsalt lisan, et kuna Pikne on otsustanud isikute ja organisatsioonide kategooriad yldistest puudest kõrvaldada, siis minu meelest raskendab ka see seotud artiklite leidmist kategooriasysteemi kaudu. Ehkki jah, vähemalt peaartiklitest on võimalik nendeni jõuda, läbi teiste kategooriate aga mitte. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. oktoober 2025, kell 20:38 (EEST)

Allteemade artikleid on üldse võimalik leida ainult juhul, kui on artikli teemaga samateemaline kategooria. Andres (arutelu) 26. oktoober 2025, kell 00:12 (EEST)

Ma üldse ei arva, et loendeid peaks palju olema, kindlasti mitte nii palju kui kategooriaid. Aga kategooriad üldjuhul loendite funktsiooni ei täida. Loendi üks eelis on see, et sinna mahuvad ka asjad, mjlle kohta artiklit ei ole. Kategooriat ei saa üldjuhul praktiliselt loendina kasutada, sest osa asjadest, mis muidu oleksid kategoorias kui loendis, on paigutatud alamkategooriatesse. Peale selle, kategooria vormistust ja sisu ei saa modifitseerida. Ka sirvimine on tülikas.

Kui me lähtume konkreetsest artiklist, siis on mitmesse kategooriasse panemine tõesti tehniliselt lihtsam. Kui lähtuda loendist, siis sellesse saab lisada (või sealt eemaldada) kui palju tahes asju. Kategooriatega midagi sellist teha ei saa. Loendeid tavaliselt ümber ei korraldata. Kategooriaid korraldatakse ühtelugu ümber, ja iga kord tuleb muudatus teha igas artiklis eraldi. Vigu on loendis kergem märgata. Muudatusi loendis on lihtne jälgida, kategooriates keeruline. Andres (arutelu) 26. oktoober 2025, kell 00:06 (EEST)