Permikomi keelt (перем коми кыв /ˈperem ˈkomi kɨv/ või коми-пермяцкӧй кыв /ˈkomi perˈmʲackəj kɨv/) räägitakse Venemaal Permi krais Permikomi ringkonnas Kama jõgikonna aladel. Permikomi keelt räägivad permikomid.

Permikomi keel kuulub soome-ugri keelte hulka ning on väga lähedane sürjakomi keelele.

Permikomi keele kirjutamisel kasutatakse komi keelele kohandatud kirillitsat.

Keel on vene keele kõrval Permikomi ringkonnas ametlikuks keeleks^[viide?].

Permikomi keelt peetakse ohustatud keeleks.^[1]

2012. aastal ilmus Venemaal permikomi keeles 4 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 4100 eksemplari.^[2]

Tähestik

Permikomi keel (Перем коми кыв)
Permikomi keel (Перем коми кыв)
Kõneldakse	Venemaal
Piirkonnad	Permikomi ringkond
Kokku kõnelejaid	63 106 (2010)
Keelesugulus	uurali keeled; soome-ugri keeled; soome-permi keeled; permi keeled; permikomi keel
Keelekoodid
ISO 639-3	koi

А а	Б б	В в	Г г	Д д	Е е	Ё ё
Ж ж	З з	И и	І і	Й й	К к	Л л
М м	Н н	О о	Ӧ ӧ	П п	Р р	С с
Т т	У у	Ф ф	Х х	Ц ц	Ч ч	Ш ш
Щ щ	Ъ ъ	Ы ы	Ь ь	Э э	Ю ю	Я я

Grammatika

Arvsõnad

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	20	100	1000
öтік (öті)	кык	куим	нёль	вит	квать	сизим	кыкьямыс	ӧкмыс	дас	кыкдас	сё (дасьесдас)	сюрс

Isikulised asesõnad

	Ainsus	Mitmus
1.	ме	мийö, ми
2.	тэ	тійö, ті
3.	сiя	нія

Küsisõnad

Мый "mis", кин "kes", кытöн, кыт, кыті "kus", кытчö "kuhu", кытicь "kust", кöда "kumb, mis, milline", кöр (põhja кор) "millal", мыля "miks", мымда "kui palju".

Viited

↑ http://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html
↑ "УГЛУБЛЯЮЩИЙСЯ КРИЗИС: книгоиздание России в 2012 году". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.

Välislingid

Permikomi keele entsüklopeedia

[1] ttp://www.helsinki.fi/~tasalmin/europe_report.html

[2] "УГЛУБЛЯЮЩИЙСЯ КРИЗИС: книгоиздание России в 2012 году". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2013. Vaadatud 13. detsembril 2013.

[1]

[2]

v r Uurali keeled ja murded
ugri keeled	handi keel • mansi keel • ungari keel
permi keeled	komi keel (permikomi keel, jazva murre) • udmurdi keel (bessermani murre)
mari keeled	niidumari keel • mäemari keel (loodemari murre)
mordva keeled	ersa keel • mokša keel
saami keeled	Akkala saami keel † • Inari saami keel • Kemi saami keel † • Kildini saami keel • koltasaami keel • turjasaami keel • Lule saami keel • lõunasaami keel • Pite saami keel • põhjasaami keel • Ume saami keel
läänemeresoome keeled	eesti keel (mulgi keel, setu keel, tartu keel, võru keel) • isuri keel • karjala keel (livviko ehk Aunuse karjala keel, lüüdi keel) • liivi keel • soome keel (kveeni keel, meä keel) • vadja keel (kreevini keel) • vepsa keel
samojeedi keeled	neenetsi keel (tundraneenetsi keel • metsaneenetsi keel) • eenetsi keel • nganassaani keel • sölkupi keel • kamassi keel † • matori keel † (koibali keel †) • juratsi keel †
kindla klassifikatsioonita keeled	meštšera keel † • muromi keel † • merja keel † • tšuudi keel † •