Lendliis
Lendliis (inglise keeles lend – 'laenutama' + lease – 'rentima'), ametlikult An Act to Promote the Defense of the United States, oli abiandmisprogramm, mida USA rakendas Teise maailmasõja ajal (1939–1945) oma liitlaste suhtes.[1]
11. märtsil 1941 vastu võetud seadusega (Lend-Lease Act) volitas USA Kongress presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks USA enda kaitse seisukohast.
Aastatel 1941–1945 andis USA kahepoolsete kokkulepete alusel laenuks ja rendile relvi, lahinguvarustust, laskemoona, laevu ja muid veovahendeid, toor- ja toiduaineid, seadmeid, patente, kokku 50 miljardi dollari väärtuses (sellest Briti impeeriumi maadele umbes 31 miljardi dollari, Nõukogude Liidule umbes 11 miljardi dollari väärtuses). Sõja ajal hävinut ja kasutatut ei tulnud hüvitada. Lendliisi alusel sai USA oma partnereilt omakorda ligikaudu 8 miljardit dollari väärtuses teenuseid ja kaupa. 1972. aastal oli Nõukogude Liidul maksmata veel 722 miljonit dollarit lendliisi võlgadest.[2]
Abi Nõukogude Liidule oli muuhulgas 9438 hävituslennukit, 3771 pommituslennukit, 6196 tanki, 563080 veoautot, 45738 maasturit, 32200 mootorratast, 325784 tonni lõhkeaineid, 55099 raadiojaama, 380185 välitelefoni, 5899 raadiovastuvõtjat, 956688 miili telefonijuhet, 782973 tonni konservliha, 14793000 paari saapaid, 2577000 rihma, 399699 tonni vaske ja 261311 tonni alumiiniumi.[3] Natsi Saksamaa ründas saadetisi Ameerika Ühendriikidest lennukite ja allveelaevadega.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ ERR, Ants Laaneots, erukindral, riigikogu liige (Reformierakond) | (9. mai 2020). "Ants Laaneots: Teise maailmasõja kaks ajalugu". ERR. Vaadatud 20. detsembril 2023.
- ↑ EE Eesti Entsüklopeedia 5. köide, Tallinn, kirjastus Valgus 1990, lk 484
- ↑ "Selected statistics on the supply". Warhistory (inglise).
