Mine sisu juurde

Hello Kitty

Allikas: Vikipeedia
Sanrio kauplus Madridis

Hello Kitty (jaapani keeles: ハロー・キティ) on Yūko Shimizu välja mõeldud tegelane, kellest on kirjutatud raamatuid ja tehtud multifilme ning tema kujutis on paljudel väikelastele ja tüdrukutele suunatud toodetel, näiteks mänguasjadel või ehetel. Tema tegelaskuju lõi 1974. aastal Jaapani kirjatarvete ja suveniiride ettevõte Sanrio. Algul oli Hello Kitty ainult väikesel mündikotil.[1] Siis oli antud tegelane veel nimetu, kuid kui toode sai populaarseks, andis 1975. aastal Sanrio talle nime Hello Kitty.

Tema disain on küllaltki minimalistlik, teda kujutatakse antropomorfiseeritud valge kassina, kuid tegelasena on ta tegelikult tavaline inimene Kitty White (jaapani keeles: キティ・ホワイト). Tema silmad on kaks musta täppi ja tal puudub suu, tal on vurrud, valged kassikõrvad ning punane lipsuke. Hello Kitty kannab alati riideid, need on tema disaini muutuv osa. Tema riideid vahetatakse eri põhjustel, näiteks seostatakse neid erinevate tegevustega nagu sport jpm. Samuti tehakse seda, et hoida fännikaubad alati uute ja värsketena. Kuigi tegelase lõi Yuko Shimizu, siis praegu disainib teda Yuko Yamaguchi. Hello Kitty kuulub endiselt ettevõttele Sanrio, mis omab ka palju teisi antropomorfiseeritud tegelasi, nende kõigi tähtsaim ühine omadus on armas olemine.

Sanrio ingliskeelsel Ameerika Ühendriikide kodulehel on tegelaskuju taustalugu kirjeldatud järgmiselt: “Hello Kitty sündis Londoni äärelinnas. Ta elab koos oma vanemate ja kaksikõe Mimmyga, kes on tema parim sõber. Tema hobideks on küpsiste küpsetamine ja uute sõprade leidmine. Nagu ta alati ütleb: “Sõpru ei saa kunagi liiga palju olla!””.[2]

Hello Kitty kui kultuurifenomen

[muuda | muuda lähteteksti]

Hello Kitty pälvis populaarsuse üsna varakult. Tema disain meeldis inimestele väga juba siis, kui Sanrio oli ainult ühe tema pildiga toote välja andnud. Ng tõi oma analüüsis veel välja, et kuigi Hello Kittyl on meessoost fänne, siis temaga seonduvad siiski peamiselt tüdrukute subkultuurid. Samuti mainis ta, et Hello Kitty populaarsust mõjutab nostalgia, näiteks 1980.–1990. aastatel üles kasvanud naised on leidnud, et Hello Kitty on nostalgiline ja meenutab lapsepõlve. Seetõttu armastavad seda tegelast inimesed igast vanusest, nii lapsed kui ka täiskasvanud. Sanrio on näinud vaeva, et tegelast eri vanuses tüdrukutele ja naistele reklaamida.[3] Ng on kirjutanud, et vähese sündimuse tõttu Jaapanis on Sanrio pannud kõige suurema rõhu Hello Kitty toodete müümisel noorte naiste peale. Väidetakse, et naised 20. eluaastate lõpus ja 30. eluaastate alguses on kõige agaramad ostjad ja toodete kogujad. Samuti on Hello Kitty muutunud omamoodi sümboliks jaapani subkultuuridele, näiteks kannavad Harajuku, Shibuya ja Shinjuku “hõimud” tihtipeale Hello Kittyt mingil moel kaasas, näiteks ehete või võtmehoidjatena.[3]

Mcveigh tõi välja, et Hello Kitty populaarsus suurenes järsult kontoritöötajate ja koduste emade seas peale seda, kui jaapani iidol Kahara Tomomi kuulutas televiisoris, et talle tegelane väga meeldib. Kahara Tomomi oli kuulus 1990. aastatel. Sel ajal oli Hello Kitty juba niivõrd populaarne, et teda võis märgata Jaapanis igal pool ja peaaegu igal jaapani ajakirja kaanel.[4]

Jaapanlastele pakub huvi lääne ja ingliskeelsete riikide (Inglismaa, Ameerika Ühendriigid) kultuur. Walker on öelnud, et seetõttu on ka Hello Kitty tegelaskuju pärit Inglismaalt ja igasugused läänekultuurile omased kirjatarbed, näiteks päevikud, olid 1980. aastatel jaapanlaste seas väga populaarsed.[5]

Hello Kitty disaini eelised

[muuda | muuda lähteteksti]
Hello Kitty disain autol

Paljud leiavad, et Hello Kitty populaarsuse alus on tema kaval disain. Näiteks on Mcveigh öelnud, et tegelase välimus on niivõrd lihtne, et igaüks saab ise kujundada oma soove ja fantaasiaid seoses tegelasega. Hea reklaam teeb sellised tooted kasumlikuks. Tegelase lihtsus iseloomustab teda kui krüptilist sümbolit, mis ootab tõlgendamist ja tähendustega täitmist. “Tema meeleolu on mitmetahuline; ta ei ole ei õnnelik, kurb ega ärritunud, seega on ta valmis imama ja peegeldama oma vaatajatele tagasi neid tundeid, mida nad konkreetsel päeval tunnevad.”[4]

Samuti tõi Miranda välja, et inimesed näevad temas palju võimalikke väljendusviise, näiteks võib talle anda kitarri, panna ta n-ö lavale esinema või siis lihtsalt võtta teda sellisena, nagu ta on. Seetõttu pakub ta huvi eri huvidega inimestele. Miranda mainis, et seetõttu ei saa teda võtta ainult Jaapani kawaii-kultuuri osana.[6]

Hosany ja teiste sõnul kuulub Hello Kitty selliste bränditegelaste gruppi, mille taustalugu on üsna lihtsakoeline ja kogu rõhk läheb tegelase välimusele, et seda müüa. Seega vastandub Hello Kitty näiteks Karupoeg Puhhile, kes pärineb raamatust. Sellised ettevõtted toodavad regulaarselt uusi tootekujundusi, et hoida brändi värske ja atraktiivsena. Selleks kasutab Sanrio Hello Kitty puhul tema riideid või kostüüme, näiteks Lolita Kitty esindab Harajuku tänavastiili ja Tan Kitty sümboliseerib Hawaii rannastiili.[7]

Et hoida neid tegelasi fännide jaoks põnevana, laiendavad Hosany ja teiste sõnul ettevõtted tegelase taustalugu, tootes animatsioone, koomikseid ja teisi trükiseid. See loob võimaluse fännidel koguda tooteid Hello Kitty eri versioonidega, nostalgilisematest disainidest kaasaegsemateni ja samuti igasuguseid eriväljaandeid.[7]

Hello Kitty disain on piisavalt minimalistlik ja lihtsakoeline, et seda saab kergesti kasutada mustrina riideesemetel ja paljudel teistel toodetel.

Hello Kitty ja Jaapan

[muuda | muuda lähteteksti]
Hello Kitty cosplay (kostüüm)

Kuigi Hello Kitty ise ei ole Jaapani ajalooga otseselt seotud, siis võib ta kultuurilise ikoonina aidata mõista Jaapani kultuurilist identiteeti, väärtusi ja mõju globaalse kultuuri kontekstis.

Näiteks on Hello Kitty tihedalt seotud Jaapani kawaii-kultuuriga. Teda võib pidada selle kultuuri üheks sümboliks. Kawaii-kultuur sai alguse 1960. aastate lõpus ja 1970. aastatel, mil ka Hello Kitty loodi. See liikumine on Kerri sõnul vastukaja teise maailmasõja järgsetele sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele, näiteks protestiti nii akadeemiliste teadmiste vastu või tööturul naiste ebavõrdse kohtlemise vastu. Naised protestisid, tehes armsaid ja lapsikuid asju, näiteks lugedes koomikseid ja kirjutades armsa käekirjaga. Kawaii-kultuuri puhul on tegu üldmõistega, sest see hõlmab mitmeid allkultuure, nagu Lolita riietumisstiil või armsalt kaunistatud toidud. Kawaii-liikumine kogub populaarsust ka välismaal ja paljudele inimestele meenuvadki Jaapaniga just nunnud esemed.[8]

Hello Kitty ja Sanrio teiste tegelaste populaarsus välismaal aitab kaasa Jaapani kuulsusele ja populaarsusele globaliseeritud maailmas. Kuna Sanrio on rahvusvaheline ettevõte, siis see aitab tutvustada inimestele Jaapanit või võib tekitada laiemat huvi jaapani kultuuri ja ajaloo vastu.

Tegelasena, kelle puhul keskendutakse välimusele, mida uuendatakse kogu aeg inimeste huvide järgi, saab vanemaid Hello Kitty disaine uurides näha Jaapanis olnud trende ja kultuurilisi või popkultuurilisi sündmuseid viimaste kümnendite vältel.

  1. Ng, Benjamin Wai-ming (2001). "The Hello Kitty Craze in Singapore: A Cultural and Comparative Analysis" (PDF). https://www.cuhk.edu.hk/english/index.html. Lk 2. Vaadatud 29. aprillil 2024. {{netiviide}}: välislink kohas |väljaanne= (juhend)
  2. Sanrio. "Hello Kitty". Sanrio (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
  3. 1 2 Ng, Benjamin Wai-Ming (2001). "The Hello Kitty Craze in Singapore: A Cultural and Comparative Analysis" (PDF). Lk 3-4. Vaadatud 29. aprillil 2024.
  4. 1 2 Mcveigh, Brian J. (2000-07). "How Hello Kitty Commodifies the Cute, Cool and Camp: 'Consumutopia' versus 'Control' in Japan". Journal of Material Culture (inglise). 5 (2): 225–245, 233. DOI:10.1177/135918350000500205. ISSN 1359-1835. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  5. Walker, Esther (20. mai 2008). "Top cat: how 'Hello Kitty' conquered the world | The Independent". The Independent (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
  6. Miranda, Carolina A. (26. august 2014). "Hello Kitty is not a cat, plus more reveals before her L.A. tour". Los Angeles Times (Ameerika inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
  7. 1 2 Hosany, Sameer; Prayag, Girish; Martin, Drew; Lee, Wai-Yee (2013-01). "Theory and strategies of anthropomorphic brand characters from Peter Rabbit, Mickey Mouse, and Ronald McDonald, to Hello Kitty". Journal of Marketing Management (inglise). 29 (1–2): 48–68. DOI:10.1080/0267257X.2013.764346. ISSN 0267-257X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
  8. Kerr, Hui-Ying (2016). "Kawaii and the Cultural Rise of Cute" (PDF). The Conversation.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]