1925

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1921 | 1922 | 1923 | 1924 | 1925 | 1926 | 1927 | 1928 | 1929 | ► | ►►

1925. aasta (MCMXXV) oli 20. sajandi 25. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Pikemalt artiklis Jaanuar 1925

3. jaanuar – Benito Mussolini alustas Itaalias diktatuuri.

5. jaanuar – Nellie Tayloe Ross vannutati Wyomingi kubernerina ametisse, saades USA esimeseks naiskuberneriks.

Veebruar

...

Märts

18. märts – USA ajaloo ohvriterohkeim tornaado (Great Tri-State Tornado) nõudis kolmes osariigis (Missouri, Illinois, Indiana) kokku 695 inimelu.

Aprill

10. aprill – ilmus F. Scott Fitzgeraldi romaan "Suur Gatsby" ("The Great Gatsby").
26. aprill – feldmarssal Paul von Hindenburg valiti Saksamaa presidendiks.

Mai

...

Juuni

17. juuni – 29 riiki kirjutasid alla Genfi protokollile mürkgaaside kasutamise keelustamisest.
26. juuni – esilinastus Charlie Chaplini film "Kullapalavik" ("The Gold Rush").

Juuli

10. juuli – NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi määrusega asustati Nõukogude Liidu riiklik infoagentuur TASS.
18. juuli – ilmus Adolf Hitleri "Mein Kampfi" esimene köide.
21. juuli – Ameerika kooliõpetaja John T. Scopes mõisteti evolutsiooni õpetamise eest süüdi ja talle määrati 100 dollari suurune trahv.

August

...

September

...

Oktoober

2. oktoober – Šoti leiutaja John Logie Baird esitles esimest töötavat televisiooni süsteemi.
19.–25. oktoober – leidis aset Petriči intsident.

28. oktoober – Tutanhamoni surimask paljastati esimest korda pärast 3250 aastat.

November

...

Detsember

17. detsember – ilmus ameerika kirjaniku Theodore Dreiseri romaan "Ameerika tragöödia" ("An American Tragedy").
21. detsember – esilinastus Sergei Eisensteini film "Soomuslaev "Potjomkin"" ("Броненосец Потёмкин").

Sündmused Eestis

4. jaanuar – toimus Eesti korvpallikoondise hooaja esimene maavõistlus, milles võideti Lätit 30:23.^[1]
7. jaanuar – Eesti Spordilehes avaldati Eesti suurima sportlase valimise tulemused. Suurimaks sportlaseks sai kümnevõistleja Aleksander Klumberg, järgnesid maadleja Eduard Pütsep, jooksja Jüri Lossman, tõstja Alfred Neuland, maadleja Georg Lurich, kergejõustiklane ja tõstja Harald Tammer, jalgpallur August Lass, kergejõustiklased Valter Ever ja Johannes Villemson ning jalgpallur Harald Kaarmann.^[1]
11. jaanuar – Voldemar Väli võitis Viiburi maadlusturniiri finaalis olümpiavõitjat Kustaa Pihlajamäkit.^[1]
27. jaanuar – algasid esimesed Eesti meistrivõistlused käsipallis (võrk- ja korvpallis).^[1]
31. jaanuar – maadleja Jaan Jaago tuli Berliini MM-il viiendat korda elukutseliste maailmameistriks.^[1]

2. veebruar – kinnitati Kaitseliidu põhikiri.^[2]
5. veebruar – Riigikogu võttis vastu Kultuurkapitali seaduse.
12. veebruar – Riigikogu võttis vastu vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seaduse.^[2]
12. veebruar – Riigikogu võttis vastu riigikorra kaitse seaduse.^[2]
28. veebruar – Eesti käsipallimeistrivõistluste (toonane nimetus) esimeseks meistriks tuli Tallinna Flora naiskond naiste võrkpallis.^[1]

7. märts – Eesti esimeseks meistriks võrkpallis tuli Tallinna Sport.^[1]
15. märts – toimusid Eesti-Läti maavõistlused maadluses, mille Eesti võitis 21:15.^[1]
29. märts – Eesti esimeseks meistriks korvpallis tuli Tallinna Sport.^[1]

5. aprill – lõppesid Eesti esimesed lauatennise- ehk pingpongivõistlused, mille võitis Oskar Kanarbik.^[1]
25. aprill – Tallinnas avati Seltskondlik Maja, millest sai Eesti intelligentsi, poliitikute ja seltskonnategelaste kogunemiskoht.^[2]

14. mai – Eesti Spordilehes ilmus esimest korda Eestis sporditeemaline ristsõna.^[1]
8. mai – Eesti suuruselt teine kommertspank Harju Pank läks pankrotti^[2].
14. mai – Jõgeval asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.

7. juuni – Raudalu maanteel toimus Eesti esimene 1 km pikkune autode ja mootorrataste kiirusvõistlus, mille võitis August Saar oma Opeliga.^[1]
8. juuni – Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks sai ungarlane Ferenc Nagy.^[1]
14. juuni – Väike-Maarjas avati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.
14. juuni – Tallinnas avati Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse modernne hoone.^[2]
16. juuni – Riigikogu võttis vastu seaduse, mille kohaselt asundustalunikele ja talurentnikele lubati rendile antud maa erastada; tasumisajaks määrati kuni 60 aastat.^[2]
19. juuni – Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi: kuldsel kilbivälja kolm sinist leopardina kujutatud lõvi.
28. juuni – Kaunases toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 1:0. Enne seda mängu ei olnud Eesti maavõistlustel võitnud kaks aastat.^[1]
Juunis alustas Tallinnas kohvikus Marcelle tegevus Eesti esimene elukutseline džässorkester The Murphy Band.^[2]

7. juuli – Eestis toimus esimene jalgrattakross. Distantsi pikkus oli 30 km.^[1]

16. august – avati Tallinna Jalgpalli Klubi jalgpalliväljak, mis oli esimene spetsiaalne jalgpallistaadion Eestis.^[1]
29. august – Tartus algasid 31. augustini kestnud Vanemuise seltsi 60. aastapäeva üritused: aktus, kontsert, näitus, kanti ette mitu näidendit.^[2]
30. august – avati Rakvere Vabadussõja mälestussammas, mille autor on Amandus Adamson.
8. september – Tallinnas avati politseikool, mille alam klass valmistas neljakuulistel kursustel ette kordnikke, kõrgem klass (6 kuud) politsei rajooniülemaid.
17. september – Otepää ümbruskonnas algasid suured kaitseväe õppused: osa võttis 8000 meest, mitmed lennukid, soomusrongid ja tankid.^[2]
27. september – Tallinnas Kadrioru ringteel toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused jalgrattaspordis.^[1]
28. oktoober – Tallinnas läks Narva maanteel käiku esimene elektritrammiliin.

29. november – Tallinnas algasid 22. novembrini kestnud Estonia seltsi 60. aastapäeva üritused: kontserdid, etendused, ball, raut.^[2]

8. detsember – Kuressaares asutati esimene Naiskodukaitse jaoskond.
12. detsember – Tallinnas avati moodne 360 kohaga kaitseväe keskhaigla.^[2]
20. detsember – Pärnumaal avati Võlla mõisas Kõrgem algkool. Hoones toimus 12-kuuline remont.

Sel aastal oli tähelepanuväärselt hoogustunud Eestist väljarändamine^[2]. Sel aastal lahkub Eestist 2646 inimest (kogu vabariigi jooksul 17 000 inimest)^[2]. Kõige rohkem minnakse Austraaliasse ja Brasiiliasse.^[2]

Sündinud

Pikemalt artiklis Sündinud 1925

9. jaanuar – Lee Van Cleef, USA näitleja
15. jaanuar – August Englas, eesti maadleja
17. jaanuar – Gunnar Birkerts, Läti-USA arhitekt
17. jaanuar – Duane Hanson, USA kunstnik ja skulptor
18. jaanuar – Gilles Deleuze, prantsuse filosoof
24. jaanuar – Maria Tallchief, USA baleriin
26. jaanuar – Joan Leslie, USA näitleja ja tantsija
26. jaanuar – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
30. jaanuar – Douglas Engelbart, USA insener ja leiutaja
30. jaanuar – Dorothy Malone, USA näitleja
4. veebruar – Arne Åhman, rootsi kergejõustiklane
8. veebruar – Jack Lemmon, USA näitleja
17. veebruar – Hal Holbrook, USA näitleja
18. veebruar – George Kennedy, USA näitleja
19. veebruar – Leslie Laing, Jamaica jooksja
21. veebruar – Sam Peckinpah, USA filmilavastaja ja stsenarist
4. märts – Paul Mauriat, prantsuse helilooja ja dirigent
13. märts – John Tate, USA matemaatik
19. märts – Brent Scowcroft, USA sõjaväelane ja riigitegelane
14. aprill – Rod Steiger, USA näitleja
14. aprill – Abel Muzorewa, Zimbabwe piiskop ja poliitik
19. aprill – Hugh O'Brian, USA näitleja
25. aprill – Wendo Kolosoy, Kongo muusik
30. aprill – Johnny Horton, USA laulja
14. mai – Oona O'Neill, Charles Chaplini neljas abikaasa
16. mai – Nílton Santos, Brasiilia jalgpallur
22. mai – Helgi Hirv, eesti graafik
28. mai – Bülent Ecevit, Türgi poliitik ja tõlkija
31. mai – Frei Otto, saksa arhitekt ja ehitusinsener
8. juuni – Barbara Bush, USA presidendi George H. W. Bushi abikaasa
9. juuni – Keith Laumer, USA ulmekirjanik
11. juuni – William Styron, USA kirjanik
17. juuni – Alexander Shulgin, USA biokeemik
21. juuni – Maureen Stapleton, USA näitleja
25. juuni – June Lockhart, USA näitleja
1. juuli – Farley Granger, USA näitleja
2. juuli – Patrice Lumumba, Kongo Demokraatliku Vabariigi esimene peaminister
10. juuli – Mahathir Mohamad, Malaisia peaminister
20. juuli – Frantz Fanon, Martinique'i psühhiaater ja filosoof
23. juuli – Quett Masire, Botswana poliitik, president 1980–1998
2. august – Jorge Videla, Argentina diktaator
8. august – Alija Izetbegović, Bosnia poliitik
11. august – Arlene Dahl, USA näitleja ja ettevõtja
15. august – Mike Connors, USA näitleja
22. august – Honor Blackman, inglise näitleja
23. august – Robert Mulligan, USA filmi- ja telelavastaja
28. august – Donald O'Connor, USA näitleja
2. september – Hugo Montenegro, USA helilooja ja orkestrijuht
6. september – Jimmy Reed, USA bluusmuusik
8. september – Peter Sellers, briti koomik ja näitleja
13. september – Mel Tormé, USA muusik
15. september – Kirill Lavrov, Nõukogude Liidu ja vene näitleja
16. september – B.B. King, USA bluusimuusik
16. september – Charlie Byrd, USA džässkitarrist
22. september – Yogi Berra, USA pesapallur
26. september – Marty Robbins, USA kantrimuusik ja rallisõitja
27. september – Mihhail Dorovatovski, eesti filmioperaator
28. september – Seymour Cray, USA arvutitehnik
30. september – Adolfas Mekas, leedu päritolu USA filmilavastaja
13. oktoober – Margaret Thatcher, Briti poliitik
13. oktoober – Lenny Bruce, USA koomik, ühiskonnakriitik ja satiirik
21. oktoober – Celia Cruz, Kuuba laulja
23. oktoober – Johnny Carson, USA telesaatejuht ja koomik
25. oktoober – Kalju Kangur, eesti kirjanik
10. november – Richard Burton, briti näitleja
17. november – Rock Hudson, USA näitleja
19. november – Zygmunt Bauman, poola-juudi sotsioloog
19. november – Olav Männi, Eesti skulptor
19. november – Juta Ojamaa, Eesti kergejõustiklane ja õpetaja
20. november – Robert F. Kennedy, USA poliitik
21. november – Ilona-Filgia Kammaru, Eesti murdmaasuusataja
21. november – Uno Uiga, eesti koorijuht ja muusikapedagoog
2. detsember – Julie Harris, USA näitleja
3. detsember – Kaljo Kiisk, eesti näitleja, filmilavastaja ja poliitik
5. detsember – Anastasio Somoza Debayle, Nicaragua poliitik
8. detsember – Sammy Davis Jr., USA laulja ja näitleja
11. detsember – Paul Greengard, USA neuroteadlane ja farmakoloog
18. detsember – Peggy Cummins, iiri näitleja
21. detsember – Einari Koppel, eesti näitleja
28. detsember – Milton Obote, Uganda poliitik, president 1966–1971 ja 1980–1985

Surnud

Pikemalt artiklis Surnud 1925

8. jaanuar – George Bellows, USA kunstnik
18. jaanuar – John McTaggart Ellis McTaggart, briti filosoof
22. jaanuar – Fanny Bullock Workman, USA geograaf ja alpinist
2. veebruar – Jaap Eden, Hollandi kiiruisutaja ja jalgrattur
3. veebruar – Oliver Heaviside, inglise insener, matemaatik ja füüsik
17. veebruar – Nikodim Kondakov, vene kunstiajaloolane
14. märts – Walter Camp, USA sporditegelane
14. aprill – John Singer Sargent, USA kunstnik
16. aprill – Günther, endine Schwarzburgi vürst
2. mai – Johann Palisa, Austraalia astronoom
3. mai – Clément Ader, prantsuse leiutaja ja insener
14. mai – H. Rider Haggard, inglise kirjanik
22. mai – John French, Inglise sõjaväelane ja väejuht
1. juuni – Thomas R. Marshall, USA poliitik
3. juuni – Camille Flammarion, prantsuse astronoom
17. juuni – Adolf Pilar von Pilchau, baltisaksa poliitik
20. juuni – Josef Breuer, Austria arst ja füsioloog
29. juuni – Christian Michelsen, Norra poliitik ja ettevõtja
1. juuli – Erik Satie, prantsuse helilooja ja pianist
17. juuli – Lovis Corinth, saksa kunstnik ja graafik
26. juuli – Gottlob Frege, saksa matemaatik
26. juuli – William Jennings Bryan, USA poliitik
15. august – Konrad Mägi, eesti maalikunstnik
16. september – Leo Fall, Austria helilooja
10. oktoober – James Buchanan Duke, USA tööstur
14. oktoober – Eugen Sandow, saksa kulturist
5. november – Sidney Reilly, briti salaagent
6. november – Khai Dinh, Annami kuningas
10. november – Johann Richard Mucke, Saksa teadlane
5. detsember – Władysław Reymont, poola kirjanik
11. detsember – Julian Michaux, poola vehkleja
27. detsember – Oskar von Ekesparre, endine Saaremaa maamarssal
28. detsember – Sergei Jessenin, vene luuletaja (enesetapp)
31. detsember – J. Gordon Edwards, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist

Nobeli auhinnad

füüsika – James Franck, Gustav Ludwig Hertz
keemia – Richard Adolf Zsigmondy
meditsiin – auhinda ei antud välja
kirjandus – George Bernard Shaw
rahu – Austen Chamberlain, Charles Gates Dawes

Viited

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 211–215

[ESBL-1] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 211–215

[1]

[2]