Mine sisu juurde

Lambaz

Vikipedii-späi
Lambaz
Lambaz
Lambaz
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Imetaiživatad (Mammalia)
Heimkund: Šorpkabjaižed (Artiodactyla)
Sugukund: Pall'azsar'vižed (Bovidae)
Heim: Oinhad (Ovis)
Erik: Lambaz
Latinankel'ne nimi
Ovis aries (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 552475
NCBI 9940

Lambaz (latin.: Ovis aries) om kabjživat, mülütadas Pall'azsar'vižed-sugukundha (Bovidae).

Lambhan ižač om bošak, vai oinaz. Lambhanpoigaine om vodn (vodnaz, cikuine).

Vl 2013 kaik oli 1 172 mln lambhid mail'mas. Valdkundad järedanke lambazvodindanke: Kitai — 185 mln lambhid, Avstralii — 89 mln, Indii — 75 mln, Sudan — 52 mln, Iran — 50 mln, Nigerii — 39 mln, Sur' Britanii — 33 mln, Uz' Zelandii — 30 mln.

Kaik enamba mi 200 lambhan sugud om sätud mail'mas.

Ümbrikirjutand i kävutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Živat om kodikoittud nügüdläižen Turkanman, Sirijan i Irakan territorijoil kahesa tuhad vozid tagaz vai sen amuižemb[1].

Täuz'kaznuded ižačud oleldas 70..160 kg (rekord 247,2 kg), emäčud 45..100 kg. Ižačud oma sar'vekahad tobjimalaz, emäčuil voib olda penid sar'vid. Sägun korktuz om 55..100 sm, hibjan piduz — 60..110 sm. Kandand vedase viž kud. Elädas 10..12 vodhesai. Lambaz om märehživat, otab sötkeks heinäsižid kazmusid, ei navedi karktoid heinid.

Kävutadas villad karvaspäi, lihad, maidod (tehmaha brinzad), razvad i ket; ottas kaclendtegoihe model'organizmikš (oz., Dolli-lambhaine).

Lambhaze sidodud vepsän tärtused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Baši-baši, čke-čke — sanad kucumha lambhid.
  • Keričimed — raudad lambhid keričemha.
  • Kezi — lambaznahk.
  • Lambazlävä — sauvuz lambhid pidamha.
  • Lambaznik — lambhiden pidai.
  • Tal'vill — keritud kevädel lambazvill.

Lambhaze sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
  • Armaz kuti hahk lambaz verhas läväs.
  • Sindai ei kerikoi, ka ala bäläida. (ku ei küzugoi, ka ole vaitti)
  • Iče Timoi karvakaz, kauhtanaine villakaz. (lambaz)
  1. Merpert N. Ja., Munčaev R. M. Раннеземледельческие поселения Северной Месопотамии (Pohjoižmesopotamijan aigaližiden manradajiden eländkundad) // Советская археология (Nevondkundaline arheologii-aiglehtez), 1971, № 3. (ven.)
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.