Andorra

See artikkel räägib riigist; linna kohta Hispaanias vaata artiklit Andorra (Hispaania)

---

Andorra Vürstiriik katalaani Principat d'Andorra
Andorra lipp Andorra vapp
Riigihümn	El Gran Carlemany
Pealinn	Andorra la Vella
Pindala	468 km²
Riigikeel	katalaani keel
Rahvaarv	87 486 (28.02.2025)
Rahvastikutihedus	186,9 in/km²
Kaasvürstid	Emmanuel Macron Josep-Lluís Serrano Pentinat
Peaminister	Xavier Espot Zamora
Iseseisvus	1278
SKT	3,897 miljardit $ (2024. aasta hinnang)
SKT elaniku kohta	44 800 $ (2024. aasta hinnang)
Valuuta	euro (EUR)
Ajavöönd	maailmaaeg +1
Tippdomeen	.ad
ROK-i kood	AND
Telefonikood	376

NASA satelliidipilt

Andorra la Vella

Andorra, ametlikult Andorra Vürstiriik, on merepiirita suveräänne kääbusriik Lääne-Euroopas Pürenee mägede idaosas. Pealinn on Andorra la Vella.

Riiki piirab lõunast Hispaania (Kataloonia autonoomne piirkond) ning põhjast Prantsusmaa (Pyrénées-Orientalesi ja Ariège'i departemang). Andorra asub Püreneedes ja riigi pinnamood koosneb peamiselt mägedest. Riigi keskmine kõrgus on Euroopa suurim (1996 m). Pealinn Andorra la Vella on Euroopa kõrgeim pealinn (1023 m üle merepinna). Mägise pinnamoe tõttu on Andorra traditsiooniline nimi Andorra Orud (katalaani keeles les Valls d'Andorra). Orud kuuluvad põhiliselt Segre lisajõe Valira valglasse, osa kuulub Garonne'i suubuva Ariège'i jõe ülemjooksu valglasse. Riigi pindala on 468 km². Andorra on üks maailma väiksemaid riike. Ta on kuuest Euroopa kääbusriigist pindalalt suurim.

Elanike arv on üle 87 000. Andorralased on põhiliselt katoliiklased. Ainus ametikeel on katalaani keel. Kõneldakse ka hispaania, portugali ja prantsuse keelt. Suur osa elanikest on katalaanid. 2009. aasta seisuga oli Andorra elanikel maailma kõrgeim keskmine eluiga – 82 aastat sündimise hetkel. 2024. aasta seisuga oli Andorra 87 097 elaniku seas Andorra kodakondsusega elanikke 39 470.

Andorra on parlamentaarne demokraatia. Täidesaatvat võimu teostavad kaks kaasvürsti, kelleks on piiskopliku kaasvürstina Urgelli piiskop Josep-Lluís Serrano Pentinat ja ilmaliku kaasvürstina Prantsusmaa president, kes määravad riiki oma esindajad.

Andorra sai iseseisvaks 788. aastal Karl Suure ajal. Andorra Vürstiriik praegusel kujul rajati 8. septembril 1278. Riigikord põhineb 1278. ja 1288. aasta paréage '​il. Andorra oli pikka aega kõrvaline ja isoleeritud vürstiriik, kuid 20. sajandil on see rahvusvahelistunud. Andorrast on saanud moodne riik, mis on rajanud palju rahvuslikke ühiskondlikke ja kultuuriinstitutsioone. Andorrat peetakse talispordiparadiisiks.

Aastal 1993 sõlmiti leping Hispaania ja Prantsusmaaga, millega Andorrast sai suveräänne riik, rahvusvahelise kogukonna täieõiguslik liige. Andorra on vastu võetud muu hulgas ÜROsse (28. juulil 1993) ja Euroopa Nõukogusse ning võtnud ametlikult kasutusele euro, kuigi ta ei kuulu Euroopa Liitu. Andorra institutsioonid põhinevad Katalaani õigusel. Andorral puudub kaitsevägi. Riigi sõjalise kaitse eest vastutavad Hispaania ja Prantsusmaa. Andorras tegutseb politseiüksus.

Varasem vaene ja isoleeritud maa on alates 1950ndatest majanduslikult tõusuteel. Majanduse kese on nihkunud põllumajanduselt turismile ja pangandusele. Tähtsad majandusharud on ka kaubandus ja kinnisvaraarendus. Heaolu ja rahvaarv on kasvanud, tööjõudu on sisse rännanud. Andorra heaolu tuleb suuresti turismist. 2018. aasta andmetel käis Andorras hinnanguliselt 10,2 miljonit turisti. Heaolule on kaasa aidanud ka maksuparadiisi staatus. Sisserännet on stimuleerinud turismi areng ja püüded meelitada riiki uusi ettevõtteid ning parandada majanduse konkurentsivõimet, innovatsiooni ja jätkusuutlikkust. Hispaania ja Prantsusmaa kaudu on Andorral ligipääs Euroopa siseturule. Andorra tähtsamad kaubanduspartnerid on Hispaania ja Prantsusmaa. Väliskaubanduse defitsiit on suur, sest peaaegu kõik tarbekaubad tuleb välismaalt tuua. Andorrat peeti varem maksuparadiisiks. Rahvusvaheline võitlus maksuparadiisidega on nõudeid pangandus- ja finantssektorile karmistanud, nii et enam ta seda ei ole ning ta ei ole enam koostööst OECD-ga keelduvate riikide hallis nimekirjas. Andorra maksusüsteem on konkurentsivõimeline. Aastal 2017 oli Andorra atraktiivsuse poolest investoritele maailmas teisel kohal.

Nimi

Kaart

Nime "Andorra" päritolu on teadmata, kuigi on pakutud mitu etümoloogiat.

Vana-Kreeka ajaloolane Polybios (Maailma ajalugu III, 35, 1) rääkis andosiinidest (Ἀνδοσίνοι), Rooma-eelsest ibeeride hõimust, kes elas ajalooliselt Andorra orgudes ning kohtus Puunia sõdade ajal Kartaago vägedega, kui need ületasid Püreneed. Hõimu nimi võib olla tuletatud baski sõnast handia, mis tähendab suurt või hiiglaslikku. Andorra kohanimedest on leitud baski keele jälgi. Teise teooria järgi võib nimi Andorra olla pärit vanast sõnast Anorra, mis sisaldab baski sõna ur ('vesi').

Ühe teooria järgi on Andorra nimi tulnud araabia sõnast الدَّارَة (ad-dārah; ad- on määrav artikkel', mis tähendab (näiteks mägedega) ümbritsetud ala, laia orgu või tihedalt metsastatud maa-ala. Kui araablased ja maurid olid Pürenee poolsaare vallutanud, olid Kõrg-Püreneede orud kaetud suure metsaalaga. Moslemid ei ole seda piirkonda kunagi valitsenud, sest selle asend ei võimaldanud seda.

Teise teooria järgi tuleb Andorra nimi navarra-aragoni sõnast andurrial ('metsaga kaetud maa' või 'võsastik'). Francisco Martínez Marina järgi tulevad nii Andorra kui ka andurrial samast araabia sõnast.

Rahvaetümoloogia järgi pani Karl Suur piirkonnale nimeks Piiblis mainitud Eendori oru järgi, kus alistati midjanlased. Selle nime andis hiljem tema poeg ja järeltulija Ludwig Vaga võidu järel mauride üle "põrgu metsikuid orgudele".

Andorra Orud (les Valls d'Andorra) on Andorra ajalooline nimi.

Ajalugu

Andorra vapp Andorra parlamendihoonel

 Pikemalt artiklis Andorra ajalugu

Karl Suure kuju Frankfurdi ajaloomuuseumis

Legendi järgi asutas Andorra keiser Karl Suur, kui viis tuhat andorralast Marc Almugàveri juhtimisel aitasid Puymorensi kurus (Pimorentis) ja Campcardósis paiknevatel keisri vägedel araablaste vastu võidelda. Tänuks Andorra elanike osutatud abi eest võttis Karl Suur Andorra oma kaitse alla ja kuulutas selle 805. aastal suveräänseks rahvaks. Vürstiriigi arhiivis säilitatakse Karl Suure antud asutamisürikut, mida küll kõik ajaloolased ehtsaks ei pea, sest see on kirjutatud palju hiljem.

Esiaeg

 Pikemalt artiklis Andorra esiaeg

Casa de la Vall Andorra la Vellas (algsel kujul rajatud 1580) oli Andorra Peanõukogu kogunemiskoht kuni uue Andorra parlamendihoone kasutuselevõtuni 2011

Andorra ala asustamist on aeglustanud pikad ja lumised talved. Esimesed inimesed olidki tõenäoliselt nomaadid. Vanimad teadaolevad tõendid inimasustusest Andorra alalt on umbes 12 500 aasta vanused luukillud. Arheoloogilistel väljakaevamistel La Marginedas (Balma de la Margineda) leiti leide, mis on dateeritud epipaleoliitikumi (umbes 11 000 eKr)

Keskmisest neoliitikumist on leitud Feixa del Moro matused Juberris. 5. juunil 2001 leiti Ordino vallast kiltkivist valmistatud sarkofaag, mis sisaldas vallas Andorras seni vanimaid teadaolevaid inimjäänuseid koos käevõrude ja keraamiliste nõudega, milles oli toitu.

Pronksi- ja rauaaja vahetuse ajast pärinevad El Cedre leiud Santa Colomas (2000 eKr – 1000 eK).

Protoajalugu

 Pikemalt artiklis Andorra antiikaeg

Andorra ajaloost kuni esimeste säilinud kirjalike allikateni 9. sajandist on päris vähe teada.

Arheoloogilised leiud annavad tunnistust Rooma-eelsest tõenäoliselt baski keele taolist keelt kõnelenud tsivilisatsioonist, mille jälgi on selgelt näha Andorra kohanimedes, mis võiks olla samastatav andosiinide rahvaga. Vaieldamatu on see, et L'Orali leiukohast Encampi vallast on leitud ibeeri kultuuri jälgi. Andosiine mainis esimest korda kirjalikult Vana-Kreeka ajaloolane Polybios kirjelduses selle kohta, kuidas Hannibal ületas Püreneed. Tänapäeva historiograafia tõlgendab andosiine kogukonnana, mis oli koondunud mõne Andorra orgudes asunud küla ümber ja mis tõenäoliselt kuulus tõenäoliselt Segre jõe ülemjooksu oru tserretaanide hulka. Andosiinid olid ibeeride hõim, kes olid nähtavasti Andorra esimesed püsielanikud. On teada, et vanaaja andorralased rajasid kaubandussuhted Strata Ceretana kaudu de Alt Urgellist Cerdanyani. Sant Vicenç d'Enclaris, mis on küll keskaegne leiukoht, on leitud ka Rooma-aegseid münte ja tööriistu.

Andorra ala oli Rooma riigi koosseisus, kuid Rooma ei olnud sellest kõrvalisest piirkonnast eriti huvitatud. Sellest ajast on piirkonnas säilinud mõned ehitismälestised.

Keskaeg

 Pikemalt artiklis Andorra keskaeg

5. sajandil hõivasid läänegoodid Gallia lõunaosa ja osa Hispaania alast. Sellel segasel ajajärgul jäi Andorra kauguse ja eraldatuse tõttu alati Toledo kuningriigist kõrvale, kuid ta kuulus juba Urgelli piiskopkonna alla.

8. sajandil vallutasid islamiusulised maurid Pürenee poolsaare ning tungisid üle Püreneede Frangi riiki ründama. Aastal 732 lõi Karl Martell nad Poitiers' lahingus tagasi, peatades nende laienemise põhja poole, kuid nad jäid Püreneedesse edasi. Kuni aastani 785 kuulusid Andorra orud kaudselt saratseenide mõju alla. Pärimuse järgi andis Karl Suur 788 Andorra elanikele privileegi autasuna võitluse eest mauride vastu ja harta, millega paigutas piirkonda 5000-liikmelise frangi sõdurite üksuse. Hilisema araablaste pealetungi ajal hõivasid Andorra ala frangid ja piirkond sai 817. aastal Frangi riigi osaks, kuuludes Hispaania marki.

Aastaga 839 dateeritud ürikus mainitakse 6 Andorra kihelkonda. See on Andorra Orgude kirjalik esmamainimine. Seal kinnitati Andorra kuulumist Urgelli piiskopkonnale.

Aastal 843 andis Charles II Paljaspea Andorra Orud Urgelli krahvile Sunifred I-ile, nii et need said Urgelli krahvkonna osaks.

Aastal 988 vahetas Urgelli krahv Borrell II Urgelli piiskopkonnale Andorra alad, saades piiskopilt vastu Cerdanya. Sellest ajast peale on Urgelli piiskopkond, mille piiskopi residents on Seu d'Urgellis, olnud Andorra valdaja. Urgelli krahvide poliitiline võim Andorra üle siiski säilis 1007. aastani, mil Ermengol I loovutas poole Andorrast Urgelli piiskoppidele. Enne 1095. aastat oli Andorra sõjalise kaitseta ning Urgelli piiskop, kes teadis, et Urgelli krahv soovib orud tagasi võtta, palus Caboet' isandalt toetust ja kaitset. Aastal 1095 allkirjastasid Caboet' isand Arnau ja Urgelli piiskop vande all deklaratsiooni, millega nad said Andorra üle ühise suveräänsuse. Piiskop loovutas kirikliku võimu sõjalise kaitse eest poliitilise, sõjaväelise ja kohtuvõimu. Urgelli krahv Ermengol VI loovutas 1133 kõik oma valdused ja õigused Andorra üle Urgelli piiskoppidele. Asi oli selles, et Urgelli krahvkond oli laienenud lõuna poole, kus oli palju viljakat maad, ja Andorra mägised alad ei pakkunud krahvile enam huvi. Isanda tütar Arnalda abiellus 1185 Castellbò vikondiga ning neist sai Castellbò ja Cerdanya vikondipaar. Arnalda tütar Ermessenda abiellus aastaid hiljem Foix' krahvi Roger Bernard II-ga. Neist sai Foix' krahvipaar ja Castellbò ning Cerdanya vikondipaar ja Andorra kaasvürstipaar (koos Urgelli piiskopiga). 1208. aastal kinnitati Caboet' isandate õigused Foix' krahvidele. Urgelli piiskoppide ja Foix' krahvide vahel tekkis vaidlus ülemvõimu üle Andorras. 13. sajandil säilitasid piiskopid oma staatuse.

Konfliktid Foix' krahvi Roger-Bernard III ja Urgelli piiskopi Pere d'Urtxi vahel viisid selleni, et 8. septembril 1278 allkirjastati Lleidas esimene pareatge, mis määratles kummagi isanda võimu piirid; see sündmus märgistas Andorra vürstiriigi rajamist ning määras kindlaks andorralaste kümnise- ja sõjalised kohustused. Kümme aastat hiljem, kui Foix' krahv oli ehitanud kindlustatud Enclari Sant Vicençi kiriku, kust ta sai jälgida Urgelli piiskopi tegevust, sõlmiti teine 'pareatge (1288). See teine leping andis muu hulgas kummalegi poolele õiguse nimetada notar, kes teda vürstiriigis esindab. Nendest pareatge '​dest alates ongi Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija) kaasvürstidena Andorra riigipead.

1396. aastal liideti Andorra seoses Foix' krahvi Mateu I sissetungiga Katalooniasse ajutiselt Aragóni krooni koosseisu.

1419. aasta kokkuleppega loodi Andorra parlamendi eelkäija Maanõukogu (Consell de la Terra), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Igast kihelkonnast valiti kaks või kolm esindajat. Selle ülesandeks oli kaitsta kohalikke huve. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.

Aastal 1433 loodi kohus.

Aastal 1468 vabastati andorralased maksudest kõikide väljastpoolt Andorrat turule tulnud kaupade pealt.

Foix' krahvi tiitel liikus 1484 krahvinna Catherine'i abielu järel Navarra kuningale.

Uusaeg

Casa d'Areny-Plandolit, Guillem d'Areny Plandoliti kodumaja Ordinos

Aastal 1512 sattus Andorra eriline õiguslik seisund ohtu, sest kui Navarra kuningriigi lõunaosa liideti Kastiilia krooniga, oleks äärepealt ka Andorra sellega liidetud.

Enne 17. sajandit koosnes Andorra ühiskond kahest sotsiaalsest rühmast: focs 'kolded', sajanditevanused Andorra perekonnad või majapidamised, millel oli piisavalt tootmistegureid, et maksta Maanõukogu makse; casalers, vaesemad majapidamised. Poliitilises elus said osaleda ainult esimesed (esimesi oli 179, teisi 600 majapidamist).

Kui Navarra kuningas Henri III sai 1589 Prantsusmaa kuningaks, siis läks ka Navarra kuninga tiitel Prantsusmaa kuningale, kellest sai Andorra kaasvürst. Ta oli ka Foix' krahv ning 1606. või 1607. aastal andis ta välja edikti, millega kinnitati Prantsusmaa kuningas ja Urgelli piiskop Andorra kaasvürstideks. Aastal 1610 liitis Prantsusmaa kuningas Louis XIII, Henri poeg, Foix' krahvkonna ja kõik selle õigused Prantsuse krooniga. Sellest ajast peale olid Andorra kaasvürstid (riigipead) piiskop ja Prantsusmaa kuningas. Siiski tekkis kümneks aastaks olukord, kus Prantsusmaa kuningas usurpeeris Urgelli piiskopi õigused: kui Kataloonia liideti 1640 Prantsuse krooniga, keeldus Louis XIII tunnistamast Urgelli piiskopi õigusi Andorra üle.

Andorra Orgude tavaõiguse kogus kokku jurist ja vaimulik Antoni Fiter i Rossell teoses "Manual Digest de les Valls neutres d'Andorra]] 'Andorra neutraalsete orgude käsiraamat' (1748), mis sisaldab Andorra institutsiooni kirjeldusi ning maksiime heast riigivalitsemisest. Aastal 1763 kirjutas preester Antoni Puig selle teose lühema, kuid osalt sisuliselt sügavama versiooni pealkirjaga "Politar Andorrà" 'Andorra riigikord.

18. ja 19. sajand

 Pikemalt artiklis Andorra küsimus

Aastal 1793 loobus Prantsusmaa kaasvürsti tiitlist, kui kuulutati välja Esimene Vabariik. Aastal 1806 võttis keiser Napoleon I selle tagasi. Poolsaare sõja lõpuperioodil 1812–1814 oli Andorra annekteeritud Prantsusmaa poolt. Prantsusmaa oli 1812–1813 Kataloonia annekteerinud ja neljaks departemanguks jaotanud. Andorrast sai Sègre departemangu Puigcerdà ringkonna osa. Aastal 1815 taastati Prantsusmaal kuningriik ja Andorra kaasvürstiks sai jälle kuningas. Prantsusmaa president sai kaasvürsti staatuse 1870.

1842. aastal kaotas Maanõukogu piiskopkonnale makstavad kümnised.

1866. aastal algatasid Guillem d'Areny Plandolit ja Antón Maestre demokraatliku reformiprotsessi, mida tuntakse Nova Reforma nime all. See reform kestis 1868. aastani ja selle käigus anti kodanikele riigi valitsemises senisest aktiivsem osalus. Peamised muudatused olid järgmised:

• kõikidele perekonnapeadele, kes olid kinnisvaraomanikud või maksukohuslased, anti valimisõigus;
• Maanõukogu nimetati ümber Peanõukoguks
• Peanõukogu liikme ja konsuli (vallanõukogu liikme) amet tehti ühitamatuks; ametiajaks määrati 4 aastat;
• nii Peanõukogu kui ka vallanõukogude liikmeid hakati 4 aasta tagant välja vahetama;
• piirati vallanõukogu liikmete arvu igas kihelkonnas;
• loodi rahvakomissari (Comissionat del Poble) ametikoht: rahvakomissari ülesandeks oli halduse ja avaliku raamatupidamise kontrollimine.

Rauaga seotud majandustegevuse elavnemine kutsus esile rahvastiku olulise kasvu sisserände tõttu. Elanike toitmiseks võeti põllumaad intensiivselt kasutusele ja tehti uudismaad. Põllumaa kvaliteet halvenes maa kurnamise tõttu ja kogukonnamaa kvaliteet halvenes, sest maad jäi karjatamiseks ja muuks otstarbeks. 1867. aasta kehvad saagid näitasid selgelt, et ressursid ja rahvastik ei ole tasakaalus. Traditsiooniline raua kaevandamine ja töötlemine kannatas tugevalt, sest valdavaks sai suuremahuline terasetootmine kõrgahjudes.

Põllumajandus kannatas ka tolliprivileegidega seotud konfliktide tõttu Hispaaniaga (need taastati 1867 ja tühistati 1887) ning raskuste tõttu loomade transpordil. Samuti kannatas tugevalt käsitöönduslik villaste riiete tootmine, sest see ei suutnud konkureerida Prantsusmaa ja Kataloonia tööstusliku tekstiilitootmisega. Hästi mõjus põllumajandusele spetsialiseerumine tubakakasvatusele, mis kasvas kogu 19. sajandi jooksul.

20. sajand

Boris Skossyreff, lühiajaline isehakanud Andorra kuningas 1934. aastal

Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle'i visiit Andorrasse

Andorra oli sajandeid Püreneede keskel muust maailmast isoleeritud, aga esimene tee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt 1935.

Andorra kuulutas Esimeses maailmasõjas Saksamaale sõja, kuid riik sõjategevuses ei osalenud. Andorra jäi Saksamaaga sõjaseisukorda, sest ta ei olnud Versailles' rahu allakirjutajate seas. 1939. aastal sõlmiti leping, millega Saksamaa lubas mitte tungida Andorrasse. 24. septembril 1958 lõpetati diplomaatilise noodiga sõjaseisukord Andorra ja Lääne-Saksamaa vahel.

1933. aasta kevadest algasid rahutused ja meeleavaldused nõudmisega kehtestada meeste üldine valimisõigus. Peanõukogu kehtestaski selle juulis ilma kaasvürstide heakskiiduta. Andorra la Vella ja Pas de la Casa vahelise tee ehitusel töötanud ettevõtte Forces Hidroelèctriques d'Andorra töölised streikisid, nõudes paremaid töötingimusi. Nad olid pärit Hispaaniast ja kuulusid anarhosündikalistlikesse organisatsioonidesse Confederación Nacional del Trabajo ja Federación Anarquista Ibérica. Prantsusmaa sandarmeeria üksus okupeeris 18. augustist kuni 9. oktoobrini 1933 Andorra. Valimised hakkasid siiski toimuma neil tingimustel, esimest korda septembris 1933. See oli Andorra revolutsioon.

Ainus periood, mil Andorra ei allunud ühelegi teisele riigile, oli mõned päevad 1934. aasta juulis, kui Boríss Skossõrev, end Oranje paruniks nimetanud Vene päritolu seikleja, oli end kuulutanud Andorra kuningaks Borís I-ks. Ta kuulutas välja monarhia ja enda kroonimise, andis välja põhiseaduse ja ametliku bülletääni ning kuulutas sõja Urgelli piiskopile, kes oli üks Andorra kahest kaasvürstist. 8. juulil 1934 teatas Prantsusmaa, et ei kavatse sekkuda Andorra sündmustesse. 21. juulil 1934 palus Urgelli piiskop abi Hispaania sandarmitelt. Neli sandarmit ja üks seersant arreteerisid Skossõrevi ning viisid ta Andorra–Hispaania piirile, ja elanikud ei sekkunud. Järgmisel päeval toimetati ta Barcelonasse ja seejärel Madridi, kus ta jäi vahi alla. Ta ilmus uuesti välja 1938. aasta veebruaris Aix-en-Provence'is, nõueldes Andorra trooni, kuid Prantsusmaa võimud arreteerisid ta ning 21. märtsil 1938 mõisteti tema üle kohut.

Hispaania kodusõja puhkemise tõttu saadeti 1936. aastal Andorrasse jälle Prantsusmaa sandarmid, keda jälle juhatas kolonel [[René Baulard}. Eesmärk oli piirata Hispaania kodusõja ja Francisco Franco režiimi mõju Andorrale. Franco väed jõudsid hilisemas sõjafaasis Andorra piirini. Prantsusmaa sandarmid Andorrasse kuni 1940. aastani, mil Prantsusmaa alistus Saksamaale.

Hispaania kodusõda ja Bando sublevado võit ning teise maailmasõja puhkemine ja Saksamaa sissetung Prantsusmaale panid Andorra poliitiliselt ja sotsiaalselt väga raskesse olukorda. Riik pidi vastu võtma palju põgenikke mõlemast sõjast.

Peagi sattus Andorra Vichy valitsuse mõju alla. Andorra oli neutraalne, kuid tähtis salajane ühendustee ja infokanal Vichy valitsuse võimu all oleva Prantsusmaa osa ja Hispaania vahel. Kui Vichy valitsus kukutati ja Saksamaa selle asendas, pidi Andorra oma iseseisvuse säilitamiseks näiliselt sümpatiseerima nii Saksamaa kui ka Hispaania režiimiga. Siiski saadeti Andorra kaudu Hispaaniasse salaja Gestapo eest põgenevaid juute ning liitlaste ohvitsere ja sõdureid.

Et maquis korraldas Andorrast sissetunge Hispaaniasse, saatis kindral Charles de Gaulle Andorrasse Prantsusmaa sandarmeeria üksuse et vältida Hispaania sissetungi Andorrasse. Samal ajal saatis kaasvürst Urgelli piiskop Andorrasse Hispaania sandarmeeria üksuse. Mõlemad jäid Andorrasse kuni 1945. aastani.

Andorra rahvusvaheline staatus jäi selgusetuks ja 1950ndatel tekkis kaasvürstide vahel lahkarvamus selles, kellel on õigus Andorrat rahvusvahelistes suhetes esindada. Prantsusmaa taotles ainuõigust sellele, Urgelli piiskop sellega ei nõustunud.

Sõja järel algas Andorra tõeline avanemine. Aastal 1952 allkirjastas Andorra esimese iseseisvalt heakskiidetud rahvusvahelise lepingu – Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni autoriõiguse lepingu.

1958. aastal algas Andorra majanduse taastumine, mis viis suure majandusliku õitsenguni, mis on kestnud tänapäevani. Sellele aitasid kaasa eelkõige kaubanduslepingud Prantsusmaa ja Hispaaniaga.

1950ndatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti, mis omakorda kiirendas rahvaarvu kasvu. Kui 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta rahvaloenduse andmetel 8392 inimest, siis 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000.

Andorra riigikorda reformiti 20. sajandil ja eriti 20. sajandi lõpus. Kõik üle 25-aastased mehed olid saanud hääleõiguse juba 1933, ja naised said selle aastal 1970. Alates 1976. aastast sai selgeks vajadus Andorra institutsioone reformida, sest riigikorras oli anakronisme suveräänsuse, inimõiguste ja võimude tasakaaluga (täidesaatev võim ja seadusandlik võim]] ei olnud lahus. Ka seadusi oli tarvis ajakohastada. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981. Aastast 1982 oli Andorral rahva valitud peanõukogu poolt valitud parlament, mis tuli esimest korda kokku jaanuaris 1982. 1982. aastal loodi Andorra valitsus (Täitevnõukogu), mille eesotsas oli Òscar Ribas Reig ja mille loomise kiitsid heaks mõlemad kaasvürstid. Lahtiseks jäi võimujaotus kaasvürstide ja valitud organite vahel.

Andorra esimene valitsus, Òscar Ribas Reigi esimene valitsus, langes aprillis 1984, kui see püüdis majandusraskuste tõttu kehtestada tulumaksu.

Et kaubandussuhteid normaliseerida, sõlmis Andorra 1989. aastal lepingu Euroopa Majandusühendusega.

Põhiseadust hakati välja töötama 1990. 1991. aasta kevadel algasid läbirääkimised rahvasaadikute ja kaasvürstide delegatsiooni vahel eesmärgiga koostada Andorra esimene põhiseadus. See oli keeruline protsess, mida saatis sisepoliitiline kriis ja mis kestis kaks aastat. Uus Andorra põhiseadus kiideti heaks Andorra põhiseaduse rahvahääletusel 14. märtsil 1993. 74,2% hääletanutest hääletas selle poolt. Uus põhiseadus säilitas riigipea staatuse Urgelli piiskopile ja Prantsusmaa presidendile, kuid nende roll muutus suuresti tseremoniaalseks. Suveräänsus lähtus nüüd Andorra rahvalt. Pärast seda täpsustati samal aasta Andorra staatust Traktaadiga heanaaberlikkusest, sõprusest ja koostööst Andorra ning kahe naaberriigi vahel. Prantsusmaa ja Hispaania tunnustasid Andorra suveräänsust, mis kõrvaldas lõplikult ebaselgused riigi rahvusvahelise staatuse osas. Enne seda polnud Andorra ei iseseisev riik ega ühegi teise riigi osa.

Tänu põhiseadusele muutus Andorra rahvusvaheline selgemaks ja parlamendil tekkis võimalus ajada iseseisvat välispoliitikat. Paljud riigid tunnustasid Andorrat. Andorra võeti 1993 vastu ÜROsse ja 1994 Euroopa Nõukogusse. Lisaks ÜROle ja selle eriorganisatsioonidele sai Andorra paljude rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks La Francophonie liikmeks.

21. sajand

Andorra on 21. sajandil püüdnud lahti saada maksuparadiisi mainest. Andorras tehti märtsis 2009 järeleandmisi pangasaladuses, et teised riigid saaksid otsida maksupagulasi ja rahapesijaid. Maksupagulust püüti veel rohkem ohjeldada juunis 2013, kui Andorras kehtestati tulumaks. Reformide tõttu võttis näiteks Euroopa Liit Andorra välja maksuasjades koostööd teha mittesoovivate riikide hallist nimekirjast.

Asend ja suurus

Andorra kaart

Andorra asend katalaani maade seas

Andorra kuulub Lõuna-Euroopasse, mõne liigituse järgi Lääne-Euroopasse, samuti Edela-Euroopasse.

Andorra piirneb enklaavina lõunas Hispaania Alinsi, Les Valls de Valira ja Lles de Cerdanya vallaga (Andorra ja Hispaania piir), kirdes Prantsusmaa (Põhja-Kataloonia) Porta ja Porté-Puymorensi vallaga ja põhjas Prantsusmaa Ariège'i departemanguga (Andorra ja Prantsusmaa piir). Maismaapiiri kogupikkus on 120,3 kilomeetrit, millest Prantsusmaaga on piiri 56,6 ja Hispaaniaga 63,7 kilomeetrit.

Riigi pindala on 467,63 km², mistõttu on see maailma riikide seas pindalalt 179. kohal. Pindalast 38% katab mets, 26% aasad ja karjamaad, 20% kivised alad ja mäed ning 5% linnaalad. Veepindala on 1,214 km² (0,26% pindalast)

Loodus

 Pikemalt artiklis Andorra loodus

Andorra asub Püreneedes. Põhilise osa moodustab Valira jõe ülemjooksu valgala. Seal on 44 mäetippu, mille kõrgus merepinnast ületab 2500 m. Neist kõrgeim on Comapedrosa (2942 m). Järskude mägede vahel on kitsad orud, mille voolab palju vooluveekogusid, mille ühinemisel moodustuvad peamised jõed. Püreneede keskteljest lähtuvad Valira del Nord ja Valira d'Orient, mis Les Escaldeses ühinevad Valira jõeks.

Keskkonnakaitseorganisatsioon Looduskaitseliit (Associació per a la Defensa de la Natura) asutati 1986. Selle eesmärk on edendada looduskaitset ja tegelda keskkonnaprobleemidega.

Geoloogiline ehitus

 Pikemalt artiklis Andorra geoloogiline ehitus

Andorra asetseb Püreneede geoloogiliselt vanimas osas. Settekivimid pärinevad eelkambriumist ja on 590 miljoni aasta vanused. Gneisi vanus võib olla umbes 500 miljonit aastat ja granodioriidi vanus 305 miljonit aastat. Aluspõhja geoloogiline ajalugu on keeruline, sest see on teinud läbi kaks orogeneesi. Andorra kivimites ongi märke moondest. Karbonis umbes 300 miljonit aastat tagasi moodustus hertsüünia kurrutuse tagajärjel mäestik, mis siiski juba paleosoikumis kulus. Praegusega sarnanev Pürenee mäestik tekkis tertsiaaris alpi kurrutuse tagajärjel. Andorra aluspõhjas on tardkivimeid eriti maa põhjaosas ning kagu- ja lõunaosas.

Andorra paikneb ühes Püreneede kõrgorus, mis on tekkinud viimasel jääajal, mil liustikud laiendasid algselt kitsaid orge ning tekitasid kaasaviidud rusumaterjalist moreene.

Pinnamood

Vaata ka: Andorra mäetippude loend

Andorra topograafiline kaart

Pealinn Andorra la Vella ja seda ümbritsevad mäed

Andorra alpimaastik

Andorrat läbib Püreneede idaosa. Suurem osa territooriumist jääb Püreneedest lõunasse, ainult Solana d'Andorra jääb kirdesse.

Andorra on väga mägine. Üle 2000 meetri kõrgusi mäetippe on riigis 65. Mitu tippu ulatub üle 2500 m. Mäed on kõige kõrgemad Andorra ja Prantsusmaa piiri ääres ning Andorra ja Hispaania piiri kaguosas. Kõrgeim mägi on Comapedrosa (2946 m või 2942 m üle merepinna), mis paikneb riigi loodeosas Pla de l'Estanyi lähedal. Madalaim koht paikneb 840 m kõrgusel üle merepinna Sant Julià de Lòria lähedal Hispaania piiri ääres kohas, kus Valira jõgi ületab piiri. Kõrgeim asula on Soldeu (1825 m) ja madalaim asula on Sant Julià de Lòria (940 m). Andorra keskmine kõrgus üle merepinna on 1996 m, mis on Euroopa riikide seas suurim.

Läbi Andorra kulgeb Y-kujuline kitsas keskorg, milles paikneb suurem osa asustusest. Asustus on koondunud viimase jääaja ajal moodustunud orgudesse, sest need on Andorra praktiliselt ainsad tasased alad. Keskorg on moodustunud Andorra tähtsaimast jõest Valirast ja selle lähtejõgedest Valira del Nordist ja Valira d'Orientist (algab Envalira kuru lähedal), mis ühinevad Valiraks Les Escaldesis. Valira voolab edasi Hispaaniasse.

Andorra la Vella on Euroopa kõrgeimal paiknev pealinn.

Kliima

 Pikemalt artiklis Andorra kliima

Andorra kliima on sarnane nagu naabermaadel, ehkki suurema kõrguse tõttu on talviti riigis mõnevõrra rohkem lund ja suved naabritest pisut külmemad. Peamiselt valitseb suhteliselt jahe vahemereline mäestikukliima, mõne piirkonna ilmastikul on lähisarktilisi jooni. Kõrguserinevuste, pinnavormide erinevuse ja orgude sihtide erinevuse tõttu on riigis palju erinevaid mikrokliimasid.

Aasta keskmine õhutemperatuur on umbes 5–10°C. Talved on pikad ja külmad, mahedalt jahedad, väga külmad ainult kõrgemates piirkondades. Suved on mõõdukad ja päikesepaistelised, niisked ja jahedad. Jaanuari keskmine temperatuur on −7 °C (teistel andmetel −2,1 °C (Ransol) kuni 1,1 °C (Les Escaldes)). Suvel ulatub temperatuur +26 °C kraadini. Juuli keskmine temperatuur on 18–13,7 °C (Ransolis)). Detsember ja veebruar (teistel andmetel jaanuar) on kõige külmemad kuud, juuli on kõige soojemad kuu. Ransolis ei ole haruldased temperatuurid alla −15 °C. Seal on kolmel kuul aastas keskmine temperatuur alla nulli. Keskmiselt 188 päeval aastal on seal öökülma. Seevastu juulis ja augustis on õhutemperatuur sageli keskmiselt 25 °C.

Sademed on aasta ringi mõõdukad ja aasta sademete hulk on umbes 800–1200 mm. Les Escaldeses (1169 m) on see 890 mm, Ransolis (1640 m) 1071 mm. Rohkesti sajab vihma eriti kevadel ja suvel, mõnikord ka sügisel. Kõige vihmarohkemad kuud on mai, juuni ja august. Talvel sajab vähem, välja arvatud kõrgemates piirkondades, mida mõjutab Atlandi ookean. Talvel sajab lund. Lumikatte paksus on tavaliselt 70–110 cm. Lund sajab mida kõrgemal, seda rohkem. Lumesajupäevi on aastas Sant Julià de Lòrias keskmiselt 10, Soldeus 58. Järskude mäenõlvade tõttu võib esineda lumelaviine. Päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt 300.

Sant Julià de Lòrias (940 m) ilmastikuandmed ()
Andmestik	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	August	September	Oktoober	November	Detsember	Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	8,2	10,7	13,6	15,0	19,1	23,2	27,6	27,3	23,4	17,9	12,6	9,0	17,5
Keskmine temperatuur (°C)	2,9	4,6	7,0	8,6	12,5	16,4	19,8	19,7	16,3	11,5	6,6	3,6	10,9
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	−2,5	−1,5	0,3	2,3	5,9	9,5	12,1	12,1	9,0	4,9	0,4	−1,8	4,1
Keskmine sademete hulk (mm)	52	36	42	70	86	79	54	80	77	70	63	65	771
Allikas: Atles climàtic digital d'Andorra.

Comapedrosal (2942 m) ilmastikuandmed ()
Andmestik	Jaanuar	Veebruar	Märts	Aprill	Mai	Juuni	Juuli	August	September	Oktoober	November	Detsember	Aasta
Keskmine maksimumtemperatuur (°C)	−3,1	−3,7	−3,1	−2,4	2,2	6,9	10,9	10,8	7,9	3,4	−3,6	−1,4	2,1
Keskmine temperatuur (°C)	−5,5	−6,2	−5,6	−4,9	−0,4	3,2	6,5	6,5	3,9	0,8	−2,4	−3,4	−0,7
Keskmine miinimumtemperatuur (°C)	−7,1	−8,4	−8,2	−7,4	−3,2	−0,6	2,3	2,5	0,4	−1,8	−3,8	−4,9	−3,2
Keskmine sademete hulk (mm)	100	79	85	136	150	149	97	121	122	131	131	121	1425
Allikas: Atles climàtic digital d'Andorra.

Veestik

Vaata ka: Andorra jõgede loend ja Andorra järvede loend

Riigi keskpaigas Les Escaldeses ühinevad Valira del Nord ja Valira d'Orient Valira jõeks, mis voolab Andorra madalaimast punktist edasi Hispaaniasse. Valira d'Orient (pikkus 23 km) algab riigi idaosast, läbib Canillo ja Encampi asula. Valira del Nord (pikkus 14 km) saab alguse Tristaina järvedest ning läbib Ordino ja La Massana asula. Valira (pikkus Andorra piires 11,6 km) on Andorra suurim jõgi ja voolab läbi pealinna Andorra la Vella lõuna suunas. Valira aasta keskmine vooluhulk on 13 m³ sekundis. La Seu d'Urgellis suubub see Ebro lisajõkke Segresse. Need jõed moodustavad Andorra Y-kujulise keskoru.

Andorra teine tähtsam jõgi on Ariège, mis moodustab osa Andorra ja Prantsusmaa piirist. Tähtsamate jõgede seas on veel Arinsali jõgi ja Riu Madríu.

Andorras on 172 järve, millest suurim on Juclari järv pindalaga 0,23 km² või 0,213 km². Suvel, kui veetase on madal, laguneb see kolmeks järveks. Teised tähtsamad järved on L'Illa järv (13 ha), Engolastersi järv (7 ha) ja kolm Tristaina järve.

Taimed

Monpeljee nelk

Taimegeograafiliselt kuulub Andorra Palearktise Atlandi-Euroopa provintsi rühma Püreneede sega- ja okasmetsad. Taimkate on tüüpiline Püreneede lõunanõlvadele ja on mandrilise mäestikutaimkatte tüüpi.

Riigi pindalast on metsaga kaetud 34% või 38%, kusjuures rohkem kui kolmandik Andorrast asub metsapiirist kõrgemal. Andorra looduses on kirjeldatud 1350 liiki kõrgemaid taimi.

Madalamates kohtades vahelduvad enamasti männimetsad aasade ja karjamaadega. Madalamates kohtades maa lõunaosades on vahemerelise kliima mõju, mida iseloomustavad igihaljad tammepuistud ning vahelduv kõnnu- ja karjamaa. Seal kasvavad ka kastanipuud, pähklipuud ja männid. Lehtmetsades on valdavad karvane tamm, kivitamm, arukask ja harilik saar. Valira jõe oru päikese poole pööratud külgedel kasvavad ka iilekstamm ja värvitamm.

Kõrgemal paikneb tamme- ja piiniametsade vöönd. Mägedes kasvavad nulud. Subalpiinses vööndis 1600–2000 m kõrgusel valitsevad mändide ja harilike kuuskedega metsad, üksikult kasvavad seal ka kased, harilikud pukspuud, kadakad ja kanarbik. Tüüpilised on rohumaad aruheinaga ja okaspuumetsad hariliku männiga, mägimänniga ja euroopa nuluga. Selline taimkate katab 70% Andorra pindalast. Üle 1650 m kõrgusel kasvavad rododendron, kuldvihm ja kadakas.

Ülalpool metsapiiri on alpiinsed mägikarjamaad. Seal kasvab mitmesuguseid rohttaimi, kannikesi, korvõielisi ja samblaid. Jõeorgudes kasvab rohkesti mitmesuguseid õistaimi, sealhulgas Andorra rahvuslill poeedinartsiss. Varem hoidsid karjamaade söövad loomad taimkatet madalal. Lõuna poole pööratud orunõlvadel viljeleti varasemalt terrasspõllumajandust.

Riigis on kolm loodusparki, kus kasvab sadu taimeliike.

Loomad

Vaata ka: Andorra imetajate loend

Andorra loomastik sarnaneb Kesk-Euroopa loomastikuga.

Jõgedes ja järvedes on meriforelli.

Andorras elab 2 liiki kahepaikseid: Bufo spinosus ja Calotriton asper. Andorras elab 4 liiki roomajaid.

Riigis on tuvastatud 232 linnuliiki. Lindudest esineb Andorras metsiseid (madalamates piirkondades), kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid, habekotkaid ja lumepüüsid (mägedes).

Pürenee mägikits

Riigis elab 15 liiki imetajaid. Riigis elavad siilid, mutid, oravad, rebased, kärplased, metssead ja jänesed, kellele peetakse ka jahti. Veekogude kallastel elab pürenee piisammutt ehk pürenee desman. Madalamates piirkondades on tavalised oravad, metssead, rebased ja jänesed. Kõrgemal leidub harilikke mägikitsi, pürenee mägikitsi ja ümisejaid. Kataloonia Püreneedele on omased pürenee pruun veis ja pürenee pruunkaru.

Rahvastik

Satelliidifoto Andorrast

Encampi küla. Vaade Vall dels Cortalsist

Andorra la Vella

Demograafilised näitajad

28. veebruaril 2025 oli Andorras 87 486 elanikku. Võrreldes veebruariga 2024 oli rahvaarv kasvanud 2,3% (1945 elaniku võrra). Andorra oli rahvaarvu poolest maailma riikide seas 185. kohal.

Andorra statistikaameti hinnangul oli 30. aprillil 2024 riigis 86 280 elanikku. Võrreldes 2023. aasta aprilliga kasvas rahvaarv 4,4% (3657 elaniku võrra).

Andorras elas 2016. aastal arvestuslikult 78 264 inimest, neist 39 954 olid mehed ja 38 310 naised.

Juulis 2011 oli arvestuslik rahvaarv 85 082.

Andorra rahvaarv oli pikka aega väike. Seda piirasid põllumajanduse looduslikud tingimused. Iivet reguleeriti väljarändega. Pikka aega oli rahvaarv umbes 3000, kuid kasvas 19. sajandil viie-kuue tuhandeni. 19. sajandil lähenes rahvaarv 6000-le, kuid vähenes 20. sajandi esimesel kümnendil jälle. Alates 1860. aastast kuni 1930ndani toimus ulatuslik väljaränne, sest paljud andorralased tegid hooajalist tööd Hispaanias ja Prantsusmaal ning lõpuks jäidki välismaale elama. Et Andorra oli Hispaania kodusõja ja teise maailmasõja ajal neutraalne, tuli riiki põgenikke.

Andorra rahvaarv kasvas 20. sajandi jooksul märgatavalt. Aastal 1900 oli rahvaarv umbes 5000. Aastaks 1950 oli rahvaarv jälle jõudnud 6000-ni ja järgnevatel aastakümnetel kasvas rahvaarv jõudsalt. 1920. aasta Andorra rahvaloenduse ajal elas riigis 4309 inimest, 1949. aastal elas Andorras umbes 5900 inimest ja 1960. aasta Andorra rahvaloenduse andmetel 8392 inimest. 1974. aastaks oli elanikke juba umbes 25 000, 1981. aastaks oli elanikke juba üle 37 800, 1991. aastaks üle 59 000 ja 1994. aastaks umbes 55 000. Rahvaarvu kasvu on põhjustanud sisserändajad, keda on Andorrasse meelitanud head palgad ja tugev majandus. Sisserändajad tulid eriti Hispaaniast ning hiljem ka Portugalist ja mõningal määral Prantsusmaalt. Tööimmigrante on tulnud ka näiteks Argentinast, Marokost ja Filipiinidelt. Teise sisserändajate rühma moodustavad jõukad inimesed näiteks Suurbritanniast, Saksamaalt ja Hollandist, keda meelitab madal maksutase.

Rahvaarvu dünaamika aastatel 1950–2014 oli niisugune:

• 1950: 6176
• 1960: 8392
• 1970: 19 545
• 1980: 35 460
• 1990: 54 507
• 2000: 65 844
• 2010: 85 015
• 2014: 76 949
• 2015: 78 014
• 2017: 74 794
• 2018: 76 177
• 2019: 77 543

Riigi rahvaarvu kasv on 0,274% (2012. aasta hinnang).

Keskmine eluiga oli 88,97 aastat ja 2017. aasta hinnangul 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas)

Imikusuremus on 3,76 surma 1000 sünni kohta, laste suremus 0,7%.

Andorra rahvastikupüramiid 2016

Andorra rahvastikupüramiidis on noorte ja eakate osakaal väiksem kui Euroopa keskmiselt. Ka sündimuse üldkordaja, summaarne sündimuskordaja ja suremuse üldkordaja on Euroopa keskmisest väiksemad. Rahvastiku vanuselist koosseisu ja madalat suremust mõjutab eelkõige sisserändajate liikumine: paljud Andorras elavad välismaalased asuvad elu jooksul jälle kodumaale elama.

• Rahvastiku keskmine vanus on 40,96 aastat (2016).
• 11 218 Andorra elanikku on alla 15-aastased (2016)
• 56 040 elanikku on 15–64-aastased (2016)
• 11 006 elanikku on 65-aastased või vanemad (2016)

Andorra rahvastikupüramiid 2005

Keskmine eluiga 83,5 aastat. See on maailma suurim näitaja.

Välismaalased

Sisserände tõttu on Andorra kodanikud jäänud Andorras vähemusse, vahepeal oli neid ainult umbes kolmandik rahvastikust.

2024. aasta aprilli statistika kohaselt moodustasid Andorra kodanikud 45,4% elanikkonnast. Hispaania kodanikke oli 23,8%, Portugali kodanikke 10,0% ja Prantsusmaa kodanikke 4,4%.

1920. aastal olid 5% elanikest välismaalased.

Seisuga 31. detsember 2007 oli riigi elanikest Andorra kodanikke 36,6% (30 441). 2008. aasta andmetel oli Andorra kodanikke 31 363 (33%), Hispaania kodanikke 27 300 (23%), Portugali kodanikke 13 794 (21%), Prantsusmaa kodanikke 5213 (17%) ja Suurbritannia kodanikke 1085.

Aastal 2010 olid 31,4 % rahvastikust Hispaania kodanikud, 15% Prantsusmaa kodanikud ja 6% Portugali kodanikud.

2016. aasta andmetel oli 36 138 elanikku Andorra kodakondsed, 20 652 Hispaania kodakondsed, 10 300 Portugali kodakondsed ja 3946 Prantsusmaa kodakondsed.

2019. aastal oli 48,7% elanikke Andorra kodanikud, 24,8% Hispaania kodanikud, 11,9% Portugali kodanikud ja 4,4% Prantsusmaa kodanikud.

Keeled

Ordino Sant Marti de la Cortinada kirik

Andorra ajalooline keel ja põhiseaduslik ametikeel on romaani keelte hulka kuuluv katalaani keel. Seda keelt kõneldakse ka piirkondades, millega Andorra piirneb – Kataloonias ja Pyrénées-Orientalesi departemangus. Andorras kõneldakse katalaani läänemurret. Riik rahastab Andorra kohanimede komisjoni ja pakub sisserändajatele tasuta katalaani keele kursusi. Raadio- ja telejaamad on katalaanikeelsed. Katalaani keel on Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemi, meedia ja sisserände tõttu olnud surve all. Katalaani keele positsioon kindlustamiseks on olemas Andorra (katalaankeelne) koolisüsteem ja täiskasvanuharidus ning ametlik keelekomisjon Servei de Política Lingüística. Hispaania ja Prantsusmaa koolisüsteemis on katalaani keele õppimine kohustuslik.

Peale katalaani keele kõneldakse ka hispaania ja prantsuse keelt (koolide õppekeeledki on katalaani, hispaania ja prantsuse keelt). Hispaania, portugali ja prantsuse keel on Andorras levinud sisserände, ajalooliste sidemete ja geograafilise läheduse tõttu. Portugali keelt kõneldakse töösisserände tõttu. Enamik põlisandorralasi oskab üht või mitut neist võõrkeeltest. Inglise keelt räägitakse vähem, peamistes turismipiirkondades saadakse sellest mingil määral aru. 2005. aastal instituudi Institut d'Estudis Andorrans sotsioloogiakeskuses (Centre de Recerca Sociològica) tehtud küsitluse andmetel oli katalaani keel emakeel 38,8% küsitletutest, hispaania keel 35,4%, portugali keel 15% ja prantsuse keel 5,4%. Katalaani keelt kõneleb 58%, hispaania keelt 35% ja prantsuse keelt 20% elanikkonnast.

Andorra on üks kolmest Euroopa riigist (koos Prantsusmaa ja Monacoga), mis ei ole allkirjastanud vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni.

Religioon

Urgelli piiskopkonna kaart

Umbes 90% andorralasi kuulub katoliku kirikusse. Andorras ei ole kunagi olnud eraldi piiskopkonda, vaid ta on kuulunud Urgelli piiskopkonda. Urgelli piiskop, kes on ühtlasi Andorra kaasvürst resideerib La Seu d’Urgellis. Andorra piirkonna ristiusustas 6. sajandi keskel püha Justus. Andorras ei ole ametlikku usundit ega riigiusundit, kuid põhiseadus mainib artiklis 11 katoliku kirikut ja selle tegevust ja traditsioonilist rolli riigi suhtes. Põhiseaduse järgi on riigil katoliku kirikuga erisuhe ja selle liikmetel on põhiseaduse järgi eriõigusi. Nende kaitsepühak on Meritxelli Jumalaema. Konfessionaalsed koolid Andorra Hispaania koolisüsteemis on seotud kirikuga. Umbes kaks kolmandikku Hispaania süsteemi õpilastest kuulub konfessionaalsesse kooli.

2015. aastal oli 75,8% rahvastikust kristlased (sealhulgas 75,1% katoliiklased, 0,2% protestandid, 0,5% teised ja teadmata kuuluvusega kristlased), moslemid 1,3% (põhiliselt sunniidid), hinduistid 0,5%, judaistid 0,3%, Baha'i usulised 0,1%, mittereligioossed inimesed (sealhulgas ateistid) 6,5% ja teadmata suhtumisega religiooni 15,5%. Katoliiklasi oli 2011. aasta Andorra rahvaloenduse järgi 90,1%. Andorras elab ka protestante (2,1%), õigeusulisi ning Jehoova tunnistajaid (umbes 1% elanikest). Teisi kristlasi peale katoliiklaste ja protestantide oli 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 1,8%. Protestantide seas on anglikaanid. Kristlikud ja kristluse-lähedased liikumised on uusapostlik kirik, Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ja Community of Christ.

On mitmesuguseid protestantlikke kogudusi ning üks judaistlik kogudus. Moslemeid on umbes 0,6%, kellest enamik on Põhja-Aafrika päritolu sisserändajad. Mittekristliku usutunnistusega elanikke oli 2011. aasta usutunnistuse järgi 0,7%, ilma usutunnistuseta elanikke 2,5%, vastamata jättis 2,8%.

Riigis on ka väikesed hinduistide ja judaistide vähemused. Hinduiste on kokku 0,5% ja judaiste alla 0,5%. Samuti on Baha'i usulisi.

Andorra põhiseadus tagab usuvabaduse.

Asustus

Vaata ka: Andorra linnade loend

Andorra la Vella

Escaldes-Engordany

Encamp

Sant Julià de Lòria

Andorra La Vella ja Escaldes-Engordany org

Andorra rahvastik koondub suuremalt jaolt vürstiriigi suurimasse orgu, millest voolab läbi Valira (Grand Valira) jõgi ja kus paikneb kaks valda, sealhulgas pealinn Andorra la Vella. Pisut üle veerandi rahvastikust elab pealinnas ja veel veerand Escaldes-Engordanys.

Riigi rahvastikutihedus oli 2025. aasta 28. veebruari andmetel 187,1 in/km². 2023. aastal oli linnarahvastiku osakaal Andorra rahvastikus 87,8%.

Kümme suuremat asulat 2023. aasta 31. detsembri seisuga:

1. Andorra la Vella (20 719)
2. Escaldes-Engordany (15 506)
3. Encamp (8326)
4. Sant Julià de Lòria (7962)
5. La Massana (5979)
6. Santa Coloma d'Andorra (Andorra la Vella vald) (3323)
7. Ordino (3217)
8. Canillo (2550)
9. El Pas de la Casa (Encampi vald) (2156)
10. Arinsal (La Massana vald) (2127)

Riik

Riigikord

 Pikemalt artiklis Andorra riigikord

Andorra on parlamentaarne vürstiriik.

Andorra riigiõiguslikku seisundit enne põhiseaduse saamist ja suveräänse riigina tunnustamist on nimetatud näiteks kondominaadiks. Andorra moderniseeris 20. sajandi lõpuks oma riigikorra. Andorra põhiseadus kiideti heaks 14. märtsil 1993. Andorra saavutas suveräänsuse ja rahvusvahelise tunnustuse riigina. Kahe kaasvürsti süsteem on säilitatud. Andorra riigipead on kaasvürstid Urgelli piiskop ja Prantsusmaa president (Foix' krahvi õiguste pärija). Andorra traditsiooniline jaotus kihelkondadeks ehk valdadeks on säilitatud ja see on omavalitsuse alus. Aastal 1978 eraldati Andorra la Vella vallast uus vald. Aastani 1993 ei olnud Andorras selget võimude lahusust. Alates 1993. aastast on Andorras parlamentaarne demokraatia. Riigipead on kaasvürstid, kuid täidesaatev võim kuulub Andorra valitsusele, mida juhib Andorra valitsusjuht.

Põhiseadus

Andorra esimene põhiseadus, mis kehtestas parlamentaarse demokraatia, kiideti heaks ja jõustus 1993. Andorra on nüüd sotsiaalriik ja õigusriik, mille valitsemisvorm on parlamentaarne kaasvürstiriik.

Kaasvürstid

Sissepääs Casa de la Valli, kus peanõukogu istungeid peeti aastani 2011

 Pikemalt artiklis Andorra kaasvürstid

Vaata ka: Andorra riigipeade loend

Andorra on ainus riik maailmas, kus riigipea funktsiooni täidavad kaks välismaa ametikandjat – Andorra kaasvürstid Urgelli piiskop ja Foix' krahvkonna valitseja (algul Foix' krahv, siis Alam-Navarra kuningas, 1607. aastast Prantsusmaa riigipea, algul Prantsusmaa kuningas, praegu Prantsusmaa president). Andorra valitsemisvorm on düarhia. Aastatel 1278–1993 olid Andorra valitsejad senjöörid. Foix' krahvkond läks Prantsusmaa krooni ja pärast Prantsuse revolutsiooni Prantsuse Vabariigi valdusse. Mõlemal on ühesugused võimuõigused. Prantsusmaa presidendi ametiaeg on 5 aastat. Piiskopi ametiaja sätestab katoliku kiriku kanooniline õigus, mille alusel paavst kinnitab ta ametisse. Paavst vabastab piiskopi ametist, kui piiskop on saanud 75-aastaseks.

Kaasvürstide roll on Andorra põhiseaduse järgi suuresti sümboolne. Nad kirjutavad alla parlamendis vastu võetud seadustele. Neil ei ole vetoõigust, aga nad saavad viia eelnõusid põhiseaduskohtusse. Nad võtavad vastu volikirju teiste riikide diplomaatidelt. Kaasvürstid nimetavad isiklikud esindajad, kes resideerivad La Seu d'Urgelis ja Pariisis, ja kummalgi on büroo Andorra la Vellas.

Enne põhiseaduse kehtimahakkamist maksis Andorra kaasvürstidele ka rahalist andamit, mis viimati oli igal aastal 960 Prantsuse franki Prantsuse kaasvürstile (läks riigieelarvesse) ja 460 Prantsuse franki piiskoplikule kaasvürstile (läks piiskopkonna kontole).

Juunis 2015 levisid kuuldused, et paavst Franciscus kavatseb Andorra piiskopliku kaasvürsti rolli kaotada. Need põhinesid mitmel ajaleheartiklil: esimesena kirjutas sellest Vicent Partal, talle järgnesid Enric Juliana ja lõpuks endine valitsusjuht Òscar Ribas Reig .

Seadusandlik võim

Casa de la Vall, Andorra ajalooline ja tseremoniaalne parlamendihoone

Andorra uus parlamendihoone Casa de la Valli kõrval. Peanõukogu töötab seal 2011. aastast

Peanõukogu silt

 Pikemalt artiklis Andorra Peanõukogu

Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile – Andorra Peanõukogule (varem Orgude Peanõukogu). Parlamenti kuulub 28 liiget, kes valitakse ametisse otsestel valimistel neljaks aastaks. Kõik üle 18-aastased Andorra kodanikud saavad valimistel hääletada. Sama vanusepiirang kehtib kandidaatide kohta. Pooled saadikutest valitakse võrdsel arvul seitsmest vallast ja teine pooled kogu riiki hõlmavast valimisringkonnast. Valimised toimuvad 30. ja 40. päeva vahel pärast eelmise peanõukogu laialisaatmist. Viisteist päeva pärast valimisi vannutatakse peanõukogu liikmed ametisse. Selle tseremoonia ajal valitakse peanõunik (sindic general), kes on peanõukogu juht, ja asepeanõunik, kes on tema abi. Kaheksa päeva pärast tuleb peanõukogu jälle kokku. Sellel istungil valitakse peanõukogu liikmete seast valitsusjuht.

Andorra uues parlamendihoones hakkas istungeid pidama peanõukogu kuues koosseis. Varem peeti istungeid Casa de la Vallis Andorra la Vellas.

Valitsusjuhi kandidaadi saab üles seada peanõukogu liikmete rühm, mis moodustab vähemalt viiendiku liikmete arvust. Peanõukogu valib siis uueks valitsusjuhiks kandidaadi, kes saab absoluutse häälteenamuse. Seejärel teavitab peanõunik mõlemat kaasvürsti, kes omakorda nimetavad valitud kandidaadi Andorra valitsusjuhiks.

Peanõukogu pädevuses on ka seaduste vastuvõtmine, riigieelarve vastuvõtmine ja järelevalve valitsuse otsuste üle. Seaduseelnõusid saab peanõukogule esitada eraseaduseelnõudena, kolme kohaliku omavalitsuse poolt ühiselt või vähemalt ühe kümnendiku Andorra kodanike poolt. Peanõukogu võtab vastu ka vürstiriigi aastaeelarve. Valitsus peab eelarve parlamendile vastuvõtmiseks esitama vähemalt kaks kuud enne eelmise eelarveperioodi (aasta) lõppu. Kui eelarvet järgmise aasta esimeseks päevaks vastu ei võeta, jätkub eelmise eelarve rakendamine kuni uue eelarve vastuvõtmiseni. Kui mingi seaduseelnõu on vastu võetud, on peanõunik kohustatud esitama selle mõlemale kaasvürstile allkirjastamiseks ja rakendamiseks. Seejärel avaldatakse see väljaandes Butlletí Oficial del Principat d'Andorra, kus avaldatakse ka muud normatiivaktid.

Seaduseelnõu võivad esitada peanõukogu liikmed, valitsus, kolm valda koos või vähemalt 10% hääleõiguslikest kodanikest.

Kui valitsusjuht ei ole peanõukoguga rahul, võib ta taotleda kaasvürstidelt selle laialisaatmist ja uute valimiste väljakuulutamist. Peanõukogu liikmed saavad ka valitsusjuhi ametist vabastada. Kui vähemalt viiendik peanõukogu liikmetest algatab umbusaldusavalduse ja see saab absoluutse häälteenamuse, siis valitsusjuht vabastatakse ametist.

1419. aasta kokkuleppega loodi Andorra parlamendi eelkäija Maanõukogu (Consel de la Terra), kuhu mõjukamad suguvõsad valisid oma esindajad. Nii tulid kaasvürstid vastu mõnede juhtivate suguvõsade nõudmisele luua valitav esinduskogu.

Aastatel 1866–1868 reformiti ja demokratiseeriti riigikorda (Nova Reforma). Õigus esinduskogu liikmeid valida anti kõigile perekonnapeadele. Esinduskogu sai nimeks Peanõukogu. Kehtestati nelja-aastane valimisperiood. Sellel oli 24 liiget. Igal aastal valisid iga valla üle 25-aastased perekonnapead 12 Peanõukogu liiget. Peanõukokku kuulusid ka eelmisel aastal valitud. Nõukogu liikmed pidid olema vähemalt 30-aastased. Kõik üle 25-aastased mehed said hääleõiguse 1933. Naised said selle aastal 1970. Seadusandlik ja täidesaatev võim otsustati lahutada aastal 1981.

Täidesaatev võim

 Pikemalt artiklis Andorra valitsus

Vaata ka: Andorra valitsusjuhtide loend

Täidesaatev võim on Andorra valitsusel, mis koosneb parlamendi ja kaasvürstide poolt neljaks aastaks valitud Andorra valitsusjuhist (cap de Govern) ehk peaministrist ja tema valitud ministritest. Kaasvürstid kinnitavad valitsusjuhi ametisse 4 aastaks. Peaminister nimetab ametisse valitsuse. Valitsus tegeleb Andorra välissuhetega, riigi valitsemisega ja politseijõudude juhtimisega. Valitsuse liikmed ei saa samal ajal olla peanõukogu liikmed ega pidada muid avalikke ameteid. Valitsusjuht saab ametis olla maksimaalselt kaks järjestikust perioodi. Täidesaatev organ on Andorra valitsus, mis koosneb valitsusjuhist, ministeeriumidest ja riigisekretariaatidest. Praegust valitsust juhib Xavier Espot Zamora. Ministrid on valitsusjuhi kantselei, majandus-, töö- ja elamuminister; institutsiooniliste suhete, haridus- ja ülikoolide minister; rahandusminister; turismi- ja kaubandusminister; välisminister; õigus- ja siseminister; territooriumi ja linnaplaneerimise minister; sotsiaalminister, avaliku teenistuse ja digitransformatsiooni minister; tervishoiuminister; keskkonna-, põlluharimis- ja karjakasvatusminister ning valitsuse pressiesindaja; ning kultuuri-, noorsoo- ja spordiminister.

Pärast Nova Reformat oli täidesaatev võim osalt Peanõukogul, osalt Peanõukogu valitud eluaegsel sündikul ja asesündikul.

Kohtuvõim

Kohtusüsteem koosneb esimese astme kohtust (Batlla d'Andorra), kriminaalkohtust (Tribunal de Corts), ülemkohtust ja konstitutsioonikohtust. Konstitutsioonikohus ja ülemkohus on teineteisest institutsionaalselt sõltumatud.

Ülemkohus (Tribunal Superior de Justícia) on kõrgeim tavaline kohtuinstants. Seal on kaheksa kohtunikku ja president. Varem oli seal viis kohtunikku: ühe nimetas valitsusjuht, ühe nimetas kumbki kaasvürst, ühe nimetas peanõunik, ühe nimetasid kohtunikud ja magistraadid. Kohut juhib peanõuniku nimetatud liige. Kohtuniku ametiaeg on kuus aastat. Magistraadid ja kohtunikud ning kriminaalkohtu eesistuja nimetas ülemkohus. Ülemkohus nimetas ka peaprokuröri büroo liikmed. Kohtud on jaotatud tsiviil-, kriminaal- ja haldusosaks.

Konstitutsioonikohtu (Tribunal Constitucional) pädevuses on põhiseaduse tõlgendamine ja õigusaktide põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimine. Konstitutsioonikohus koosneb neljast kohtunikust, kellest ühe valib kumbki kaasvürst ja kaks peanõukogu. Nende ametiaeg on kaheksa aastat. Kohut juhib üks kohtunikest, igaüks kaks aastat.

Kohtusüsteem on sõltumatu ning Freedom House’i andmetel on kohtupidamine aus. Politsei võib kahtlusaluseid ilma ametlikke süüdistusi esitamata kinni pidada kuni 48 tundi.

Aastal 1433 loodi kohus.

Kuni põhiseaduse kehtimahakkamiseni nimetas kumbki kaasvürst ühe asehalduri (viguier) kriminaalasjade lahendamiseks. Peale selle nimetasid nad vaheldusi ühe kohtuniku tsiviilasjade lahendamiseks.

Poliitika

 Pikemalt artiklis Andorra poliitika

Kaasvürstid on Josep-Lluís Serrano Pentinat (31. maist 2025) ja Emmanuel Macron (14. maist 2017). Kaasvürstide esindajad on vastavalt Eduard Ibáñez (27. novembrist 2023) ja Patrice Faure (20. novembrist 2024).

Valitsusjuhiks valitakse tavaliselt parlamendi suurima partei juht. 2025. aasta seisuga on selles ametis Xavier Espot Zamora.

Andorras on mitmeparteisüsteem, milles domineerib parem-vasaktelg. Traditsiooniliselt on paremat poolt esindanud Partit Liberal d'Andorra ja vasakut poolt Partit Socialdemòcrata. Valitsusvõim on enamast olnud parempoolsete käes, välja arvatud juunist 2009 maini 2011, kui valitsuse moodustasid sotsiaaldemokraadid.

Ametiühingud on Andorras suhteliselt uus asi. Andorra ametiühingute liit Unió Sindical d'Andorra on asutatud 2001.

2023. aasta Andorra parlamendivalimised võitis erakond Demokraadid Andorra Eest, mis sai peanõukogus 14 kohta. Selle juht Xavier Espot Zamora valiti valitsusjuhiks. Peanõukokku valiti ka progressiivne Concord (viis kohta), Sotsiaaldemokraatlik Partei (kolm kohta), konservatiivne Andorra Endavant (kolm kohta), sotsiaalliberaalne Ciutadans Compromesos (kaks kohta) ja Acció per Andorra (üks koht).

2009. ja 2011. aasta valimistel kandideerisid liberaalid koos teistega valimisliitudes Coalició Reformista ja Demòcrates per Andorra.

Mandaatide jaotus peanõukogus perioodiks 2015–2019.

██ Demòcrates per Andorra (15)

██ Partit Liberal d'Andorra (8)

██ Partit Sociald. emòcrata, Verds d'Andorra ja teised (3)

██ Socialdemocràcia i Progrés (2)

2015. aasta valimistele läksid Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) ja Demòcrates per Andorra valimistele kumbki eraldi. Sotsiaaldemokraatlik Partei (Partit Socialdemòcrata) kandideeris koos roheliste partei Verds d'Andorra ja teistega. Pärast sotsiaaldemokraatide lõhenemist osales 2015. aasta valimistel uus partei, Socialdemocràcia i Progrés. Parteisid oli palju, sealhulgas konservatiivne kohalik partei Unió Laurediana Sant Julià de Lòrias.

2015. aasta 1. märtsi valimiste järel sai Andorra Demokraatide Partei (Demòcrates per Andorra) 37% häältest ja 15 kohta parlamendis, Andorra Liberaalne Partei (Partit Liberal d'Andorra) 27,7% häältest ja 8 kohta, Sotsiaaldemokraatliku Partei (Partit Socialdemòcrata), Andorra Roheliste (Verds d'Andorra) ja sõltumatute kandidaatide koalitsioon 23,5% häältest ja 3 kohta ning Sotsiaaldemokraatlik Progressipartei (Socialdemocràcia i Progrés) 11,7% häältest ja 2 kohta. Kuigi Demòcrates per Andorra kaotas eelmise perioodiga võrreldes viis kohta jäi Antoni Martí peaministriks.

2019. aasta valimistele läks Unió Laurediana koos Tercera Viaga. 2019. valimistel osales ka uus erakond Ciutadans Compromesos La Massanast ja sai parlamendis 2 kohta.

• 
  Josep-Lluís Serrano Pentinat, kaasvürst alates 31. maist 2025
• 
  Emmanuel Macron, Andorra kaasvürst alates 14. maist 2017
• 
  Xavier Espot Zamora, Andorra valitsusjuht alates 16. maist 2019

Hinnangud

Maailmapanga 2016. aasta aruande järgi oli Andorra üks OECD poliitiliselt stabiilsemaid riike.

Freedom House'i järgi on Andorra ka poliitiliselt vaba riik. Valimised on vabad ja ausad, parteid saavad vabalt tegutseda.

Rahvusvahelised suhted

 Pikemalt artiklites Andorra rahvusvahelised suhted ja Eesti ja Andorra suhted

Andorra suursaatkond Brüsselis

Andorra suursaadik Pere Joan Tomas Sogero annab üle volikirjad Venemaa presidendile Vladimir Putinile (2007)

Alates suveräänsuse kehtestamisest põhiseaduse ratifitseerimisega 1993 on Andorra püüdnud saada rahvusvaheline kogukonna aktiivseks liikmeks. Välisasjade eest vastutab Andorra välisministeerium (Ministeri d'Afers Exteriors).

Andorra ei kuulu Euroopa Liitu, kuid teeb sellega paljudes valdkondades tihedat koostööd, mis ametlikult algas 1990. Andorral on kokkulepe Euroopa Liiduga, mille kohaselt võib riik muu hulgas kasutada eurot oma valuutana. Et Prantsusmaa ja Hispaaniaga ei ole piirikontrolli, on Andorra de facto Schengeni viisaruumi osa.

28. juulil 1993 võeti Andorra 184. liikmesriigina vastu ÜROsse. ÜRO liikmesriikidest on Andorrast väiksemad ainult San Marino ja Liechtenstein. Andorra on 1993. aastast Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liige. 25. oktoobril 1994 otsustati Andorra vastu võtta Euroopa Nõukogusse Püreneede-ülene koostööorgan Communauté de travail des Pyrénées, milles on koos Andorraga Prantsusmaa piirkonnad Languedoc-Roussillon, Midi-Pyrénées ja Akvitaania ning Hispaania autonoomsed piirkonnad Kataloonia, Aragón, Navarra ja Baskimaa, on tähtis transpordi, energeetika ja teiste sektorite taristu. Koostööd alustati 1983.

Aastatel 1994–1998 rajas Andorra diplomaatilised suhted rohkem kui 80 riigiga, sealhulgas 1995. aasta alguses USAga. Andorral on suursaatkond Austrias, Belgias, Prantsusmaal (Pariisis ja Strasbourgis), Hispaanias, Portugalis, Šveitsis ja Ameerika Ühendriikides (New Yorgis). Andorras on Prantsusmaa ja Hispaania ja Portugali suursaatkond ja 23 riigi, sealhulgas Eesti aukonsulaadid. Šveitsil on Andorras peakonsulaat.

Riigikaitse

Andorra on ajalooliselt olnud neutraalne ning jäänud kõrvale suurtest konfliktidest Euroopas. Et riigil pole omaenda alalisi relvajõude (v.a. väike tseremoniaalne väekontingent) vastutavad Andorra kaitsmise eest peamiselt Prantsusmaa ja Hispaania. Aastal 1993 kolme riigi vahel sõlmitud heanaaberlikkuse, sõpruse ja koostöö lepingu järgi vastutavad Prantsusmaa ja Hispaania Andorra sõjalise kaitse eest, kui riigi suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on ohus, kuid ainult pärast konsultatsiooni Andorra valitsusega.

Andorral sõjaväge on mitu korda loodud ja ümber korraldatud, kuid tal ei ole kunagi olnud alalist sõjaväge. Hädaolukordade ja loodusõnnetuste (näiteks 1982. aasta Segre üleujutus) korral kutsutakse kokku üle 18-aastastest Andorra meeskodanikest koosnev rahvakaitsevägi sometent]. Kõik 21–60 aasta vanused teenistuskõlblikud Andorra kodanikest mehed peavad teenistusse ilmuma. Seaduse järgi tohib seda teha ainult juhul, kui politseinikke ei jätku. Sellepärast peab seaduse järgi kõikidel Andorra kodanikel, eriti perekonnapeal (tavaliselt vanim teenistuskõlblik mees perekonnas) olema tulirelv; seaduse järgi saab ta selle vajaduse korral politseilt.

Andorra ei ole sõjategevuses osalenud. Aastatel 1914–1939 oli riik Saksamaaga ametlikult sõjas, sest ta kuulutas 1914 Saksamaale sõja, aga Versailles’ rahukonverentsile teda ei kutsutud. Nii oli ta Esimene maailmasõja kõige pikemaajaline osaline. Aastal 1934 tehti sõjaväereform: 11 sõdurist said nõuandjad. Sõjavägi koosnes kuuest kapralist, üks igast vallast, neljast nooremohvitserist ja ühest komandörist majori auastmes. Iga kaprali ülesanne oli oma vallas võitlusvõimeliste meeste väeüksus kokku panna.

Andorra alalisest sõjaväest on alles jäänud ainult 12 väiksearvulist tseremoniaalset üksus, mille moodustavad vabatahtlikud. Selle põhiülesanne on Andorra lipu esitlemine pidulikel tseremooniatel. Andorra sõjaline eelarve koosneb vabatahtlikest annetustest ja täiskohaga vabatahtlike panusest. Sõjaväemundrid on põlvest põlve edasi antud.

Teatmeteostes on levinud müüt, et kõik Andorra sõjaväelased on ohvitserid. Tegelikult on kõigil, kes teenivad alalises tseremoniaalses reservväes, ohvitseri või allohvitseri auaste. Teised auastmed on ülejäänud teenistuskõlblikel meestel, keda saab Sometenti kaudu teenistusse kutsuda.

Politsei

Politseipatrull Andorra la Vella kesklinnas

1931. aastal hakkas sisejulgeoleku tagamisel sõjaväge suuresti asendama politsei (Servei d'Ordre). 1933. aasta valimistega seotud rahutuste tõttu läks tarvis Prantsusmaa politsei abi. Koos nendega tegutses umbes kahe kuu vältel Andorra elanike üksus René-Jules Baulardi juhtimisel.

Andorral on tänapäevane ja hästi varustatud politsei umbes 240 politseinikuga (2012. aastal 237) ja tsiviilpersonaliga. Politsei põhiülesanded on mundris patrullimine, kuritegude uurimine, piirivalve ning liiklusseaduse jõustamine. Samuti on politseil eraldi koerteüksus, mäepäästeteenistus ja pommirühmad. Väike eriüksus GIPA (Grup d'Intervenció Policia d'Andorra) on saanud väljaõppe terroriaktide ärahoidmiseks ja pantvangide vabastamiseks. Et terrorism ja pantvangikriisid on haruldased, kasutatakse GIPAt sageli kinnipeetavate konvoeerimiseks ja mõnikord ka tavalises politseitööks.

Tuletõrje

Andorra tuletõrjel, mille peakorter on Santa Colomas, on neli tänapäevast tuletõrjedepood ja 120 tuletõrjujat. Tuletõrje käsutuses on 16 raskesõidukit (tuletõrjeautod, redelautod ja eriotstarbelised nelikveolised sõidukid), 4 kerget tugisõidukit (autod ja haagised) ning 4 kiirabiautot. Ööpäevaringselt on valves kaks tuletõrjemeeskonda Santa Coloma peakorteris ja üks meeskond igas kolmest ülejäänud tuletõrjedepoost.

Pärimuse järgi oli Andorra kuue valla elanikel kokkulepe üksteist tulekahjude kustutamisel aidata. Esimese survepumba ostis valitsus 1943. aastal. Detsembris 1959 olid riigis kaks päeva järjest mitmel pool tõsised tulekahjud. See ajendas alalise tuletõrjeteenistuse asutamise 21. aprillil 1961.

Sotsiaalteenused

Riiklikku sotsiaalhoolekannet haldab Andorra Sotsiaalkindlustuskassa Caixa Andorrana de Seguretat Sociali (CASS), mis on asutatud 1966. Palgasaajad on kohustatud võtma CASSilt haigus- ja pensionikindlustust.

Borsa d'Habitatge d'Andorra kaudu haldab riik eluruume, mis muidu seisaksid tühjalt, ning annab need turuhinnast madalama hinnaga üürile, tasudes selle eest omanikele kompensatsiooni. Riik pakub eluasemetoetusi noortele, eakatele ja teistele erivajadustega rühmadele. Samuti toetatakse eluruumide renoveerimist.

Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks. On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel. Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele.

Kodaniku- ja poliitilised õigused

Pärast Andorra vastuvõtmist Euroopa Nõukogusse ja liitumist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga saavad andorralased pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse Strasbourgis

Freedom House'i hinnangul on Andorra vaba riik, mis austab kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Andorra 1993. aasta põhiseaduses on rida artikleid, mis tagavad põhilised inimõigused. Pärast suveräänsuse saavutamist liitus Andorra Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ja Euroopa Inimõiguste Kohtuga. Andorra on liitunud ka Rahvusvaheline Kohtuga.

Kodakondsus

 Pikemalt artiklites Andorra kodakondsus ja Andorra pass

Andorral on ranged kodakondsusseadused suurte nõuetega naturalisatsiooniks. Andorra kodakondsuse võib saada kolmel viisil. Kodakondsuse võib saada, kui ema on Andorra kodanik või mõlemad vanemad elavad alaliselt riigis ja isa on Andorras sündinud. Peale selle võib kodakondsuse saada pärast 25-aastast elamist riigis. Kui vanavanemad on Andorrast, piisab 15-aastasest elamisest, ja kui ollakse Andorras hariduse saanud, piisab 10-aastasest elamisest.

Karmi kodakondsusseaduse tõttu on üle pooled riigi elanikest Andorra kodakondsuseta ega saa hääletada. Mittekodanikel ei tohi eraettevõtetes olla üle 33% osalust.

Haldusjaotus ja kohalik omavalitsus

Andorra vallad

Andorra jaguneb seitsmeks vallaks (parròquia):

• Andorra la Vella vald
• Canillo vald
• Encampi vald
• Escaldes-Engordany vald
• La Massana vald
• Ordino vald
• Sant Julià de Lòria vald

Traditsiooniliselt oli Andorras kuus valda, kuni 1978. aastal Escaldese vald eraldati Andorra la Vella vallast. Elanike arvult suurim, kuid pindalalt väikseim vald on Andorra la Vella vald, mis moodustab koos Escaldes-Engordany vallaga riigi tähtsaima linnapiirkonna.

Ordino vald, La Massana vald ja Sant Julià de Lòria vald on jagatud veerandikeks (quarts), Canillo vald on jagatud naabruskondadeks (veïnats). Need osavallad on vallavalitsustes esindatud.

Valdade tulu tuleb pearahast (foc i lloc), omandimaksudest, ettevõtlusmaksust ja valla teenuste tasudest. Pearaha maksavad kõik 18- kuni 65-aastased elanikud. Selle suuruse määravad vallad ja see on 5 kuni 50 eurot aastas.

Riigipühad

Andorras on neli riigipüha, mille ajal kõik ärid on kinni (konstitutsioonipäeval on see vähem range). Üks tähtsamaid pühi on 8. septembril tähistatav püha Andorra kaitsepühaku Meritxelli Jumalaema auks. See on Andorra rahvuspüha.

Kuupäev	Eesti keeles	Katalaani keeles
1. jaanuar	Uusaasta	Any nou
14. märts	Konstitutsioonipäev	Dia de la Constitució
8. september	Rahvuspüha (Meritxelli päev)	Nostra Senyora de Meritxell
25. detsember	Jõulupüha	Nadal

Peale selle on riigis veel riigipühasid, mille ajal näiteks tehased, pangad ja kontorid on kinni. Need on esimene mai (Dia del Traball), kolmekuningapäev (Reis d'Orient), vastlapäev (Carnaval), suur reede (Divendres Sant), ülestõusmispüha (Pasqua), teine ülestõusmispüha (Dilluns de Pasqua), nelipüha (Pentecosta), teine nelipüha (Dilluns de Pentecosta), Neitsi Maarja taevamineku päev (Assumpciò de Maria), pühakutepäev (Tots Sants), Neitsi Maarja kuulutamise päev (Anunciaciò de la Mare de Deu) ja teine jõulupüha (Sant Esteve).

Sümbolid ja tähised

Andorra sümbolid on Andorra vapp, Andorra lipp, Andorra deviis Virtus unita Fortior ja riigihümn "El Gran Carlemany". Andorra rahvuslill on poeedinartsiss.

Andorra lipp on sini-kollane-punane vertikaalne trikoloor, kusjuures kollasel laiul on Andorra vapp. Eristamiseks on lipu keskel Andorra vapp.

Andorra vapil on neli välja, millel on mitra ja piiskopisau, mis viitavad Urgelli piiskopile, ning Foix', Kataloonia ja Béarni vapi elemendid, mis viitavad Andorra ajaloolistele sidemetele Kataloonia ja Prantsusmaaga.

Andorra tähis ISO 3166 järgi on AD. Sõidukite riigitunnus ja ROKi tähis on AND. Tsiviilõhusõidukite riigitunnus on C3. Telefoni maakood on +376, mobiiltelefonivõrgu kood on 213.

Andorra hümn võeti kasutusele 1914. Selle sõnade autor on kaasvürst ja piiskop Juan Bautista Benlloch y Vivó ning viisi autor Enric Marfany.

Poeedinartsiss (katalaani keeles grandalla) kasvab metsikult. Selle õitel on kuus kroonlehte, mis vastavad Andorra kuuele ajaloolisele kihelkonnale.

Riiklikud teenetemärgid ja auhinnad

Aastal 2007 asutas valitsus Karl Suure teenetemärgi ja Karl Suure auhinna katalaani kirjanduse, kirjanduse, kunsti, teaduse ja humanitaartegevuse alal.

Majandus

 Pikemalt artiklis Andorra majandus

Andorra on vaba ja arenenud turumajandusega riik, kus sissetulekud on üle Euroopa keskmise. Riigi majandus on tihedalt seotud Prantsusmaa ja Hispaania majandusväljavaadetega. Turism ja sellega kaasnev kaubandus on Andorra majanduse tähtsaim osa, millest tuleb umbes 80% sisemajanduse kogutoodangust. Pangandus- ja finantssektor on Andorra majanduses tähtsuselt teine sektor.

2004. aastal allkirjastasid Andorra ja Euroopa Liit ulatusliku koostööleppe.

Energiataristu rajamine 1930ndatel aitas kaasa majanduse arengule. 1950ndatel oli majanduse tõusuperiood.

Aastatel 1997–2004 oli keskmine majanduskasv 4,5%. Koroonapandeemia andis Andorra majandusele raske löögi, sest see kahjustas turismisektorit. Majandus on sellest siiski taastunud. Aastal 2023 oli majanduskasv Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel 2,3%.

Andorra sisemajanduse kogutoodang oli 2024. aastal hinnanguliselt 3,897 miljardit USA dollarit. 2023. aastal oli see hinnanguliselt 3,4475 miljardit eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis see 7,4%.

Andorra loodusvarade seas on hüdroenergia, mineraalvesi, puit, rauamaak ja plii.

Majandusharud

Ostukeskuseküla Pas de la Casa Envalira kuru juures, päris Prantsusmaa piiri ääres

Tubaka ja alkoholi müük Ransoli poes

Andorra elanike traditsiooniline tegevusala oli lambakasvatus (mägikarjakasvatus piiratud aladel) ja tubakakasvatus.

Tänapäeval on riigi peamised majandusharud kaubandus, pangandus ja turism. Oluline on ka kinnisvaraarendus. Nende sektorite areng on toonud kaasa elatustaseme tõusu, rahvaarvu kasvu ja töörände. Euroopa Liidu siseturu areng ning rahvusvaheliste nõuete karmistumine panganduses on Andorra majandust mõjutanud.

1950ndatel hakati arendama turismimajandust ja eriti suusaturismi. Turism tõi Andorrasse jõukust ja uusi töökohti. Turismisektor hakkas arenema 1960. aastatel. Teenustesektor asendas kiiresti põllumajanduse, kus praegu on hõivatud vaid 0,32% elanikkonnast. Kõige rohkem on tööealisest elanikkonnast hõivatud kaubanduses (26,9%), ehituses (15,9%) ja hotellinduses (13,3%). Sisemajanduse koguproduktist moodustab põllumajandussektor 11,9%, tööstussektor 33,6% ja teenindussektor 54,5%. 2009. aastal oli 80% tööhõivest teenindussektoris, 13,2% ehituses, 4,7% tööstuses ja 0,4% põllumajanduses.

Andorra majandus rajaneb teenindusel. Seda on mõjutanud turismile soodne kliima ning loodusvarade ja energiaressursside nappus. Turismisektor moodustab suurima osa Andorra majandusest. See on spetsialiseerunud taliturismile, kuid turiste käib ka teistel aastaaegadel. Aastal 2016 külastas Andorrat pisut üle 8 miljoni turisti. Andorrat külastatakse muu hulgas soodsa maksupoliitika tõttu. Andorra eelis Prantsusmaa ja Hispaania ees on viimasel ajal hakanud vähenema, sest naaberriikides on kaubavalik laienenud ja hinnad alanenud.

Ka pankadel on Andorra majanduses tähtis koht. Riigis tegutseb kolm pangandusettevõtet.

Tööstus on Andorras tagasihoidlik: ainult 3,8% ettevõtetest on tööstusettevõtted ning ainult 4,4% tööjõust töötab tööstussektoris. Tähtsamad tööstustooted on sigaretid ja sigarid, tekstiilitooted, naha- ja puidutooted (mööbel) ning toiduained.

Ainult 2% riigi pindalast moodustab haritav maa. Traditsiooniliselt on põllumajanduse tähtsaim haru olnud lambakasvatus. Tulus on ka tubakakasvatus. Mõningal määral kasvatatakse ka rukist, nisu, oliive ja kartuleid.

Energeetika

Andorra aastane elektritarbimine on ligikaudu 220 miljonit kilovatt-tundi. Riigis endas toodetakse umbes 100 miljonit kilovatt-tundi, mistõttu saadakse suhteliselt suur osa elektrist välismaalt. Aastal 2009 toodeti Andorras 101 011 MWh elektrit, millest 85% pärineb hüdroenergiast, imporditi aga 497 732 MWh. Andorra suudab oma toodanguga katta vaid 17% elektritarbimisest. Peale elektri tuleb importida ka naftasaadusi.

61% kasutatud elektrist toodetakse fossiilkütustest, 23% hüdroenergia abil ja 15% muudest taastuvatest energiaallikatest. Andorras toodetud energiast tuli 2016. aasta seisuga üle 85% hüdroelektrijaamadest, 14% jäätmejaamadest ja 0,4% päikesepaneelidest.

Osa Andorra energiavajadusest katab hüdroelektrijaam Valira jõel. Hüdroenergiat hakati tootma 1931. aastal, kui Forces Hidroelèctriques d'Andorra, mille omanikud olid Hispaaniast ja Prantsusmaalt, oli 1929 saanud peanõukogult kontsessiooni kohustusega rajada teid. Encampi hüdroelektrijaam hakkas tööle 1934. Elektrienergiat eksporditi Hispaaniasse ja Prantsusmaale. Hiljem sisetarbimise suurenes ja Andorra elektritootmine ei suuda enam kogu nõudlust katta. 1988. aastal võttis riik elektrifirma üle ja pani selle nimeks Forces Elèctriques d’Andorra. Firma tegeleb nüüd nii elektri tootmise kui ka ülekandega riigis.

Valuuta

Andorra ei kuulu euroalasse ega Euroopa Liitu, kuid kasutab eurot selle valuuta loomisest saadik alates 2000. aastast ja vermib alates 1. juulist 2013 vastavalt Euroopa Liiduga sõlmitud rahaleppele Andorra euromünte.

Kuni 1999. aastani olid käibel Prantsuse frank ja Hispaania peseeta. Euro vahetas need täielikult välja aastal 2002. Andorra sõlmis valuutalepingu Euroopa Liiduga 30. juunil 2011..

Väliskaubandus

Andorra väliskaubanduses domineerib import. 2004. aastal moodustas import 1412 miljonit eurot ja eksport 98 miljonit eurot. 2010. aastal oli impordi maht 1142,8 miljonit eurot ja ekspordi maht 40,8 miljonit eurot. Ekspordinäitajad ei võta arvesse turistide ostetud kaupu, mis on imporditud edasimüügiks.

Peamine kaubanduspartner on Euroopa Liit – 2005. aastal moodustas 88% impordist Euroopa Liidust tulev kaup ja praktiliselt kogu eksport läks Euroopa Liitu. Tähtsaimad partnerriigid on Hispaania ja Prantsusmaa, mis olid veel 1990ndate alguses üsna võrdsel positsioonil. Hiljem on Hispaaniast saanud Andorra tähtsaim kaubanduspartner.

Andorra väliskaubandus on selgelt defitsiidis, sest riik on sunnitud suurema osa tarbekaupadest sisse vedama. Peamised importkaubad on masinad ja seadmed (20,9% koguimpordist), valmistoidukaubad (12,1%), transpordivahendid (11,3%), keemiatooted (10,1%) ning puit ja puidutooted (8,6%).

Tööstuskaupade kaubanduses kohtleb Euroopa Liit Andorrat nagu liikmesriiki (tolle ei ole), põllumajandustoodete puhul nagu mitteliikmesriiki. 1990. aastal sõlmiti tolliliiduleping, mis jõustus 1991. See näeb ette, et Euroopa Liit ja Andorra ei kehtesta teineteise kaupadele tolle. Kolmandate riikidega kaubeldes kasutab Andorra Euroopa Liidu tollitariife. Kuigi see leping ei hõlma põllumajandustooteid, ei rakendata sertifitseeritud Andorra päritoluga toodetele Euroopa Liitu ekspordil imporditolle.

Maksud ja riigi tulud

Andorras puudub nii üksikisiku kui ka ettevõtte tulumaks, mistõttu Andorra on atraktiivne riik ettevõtluseks. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks on siiski kavas kehtestada mõõdukas ettevõttemaks. Ka käibemaks on madal. Riigi maksutulu laekub peamiselt tollimaksudest, pärandi- ja vara ülekannete/siirdamise maksustamisest, teenuste osutamise maksustamisest, tootmise maksustamisest ja Andorra territooriumil toimuvast kaupade töötlemisest. Kohalik omavalitsus kogub otseseid makse varalt, majandustegevuselt ja rendilt.

2006. aastast kehtivad 3 uut kaudset maksu, mille keskmiseks tasemeks on 4%:

• maks ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate poolt Andorras osutatud või Andorrast ostetud teenustele;
• kaudne maks kaupade tootmisele ja töötlemisele Andorras;
• kaubandustegevuse kaudne maksustamine – sellega maksustatakse kaupade ja toodete müüki Andorra territooriumil.

Lühidalt areneb kaudne maksustamine prantsuse ja hispaania käibemaksusüsteemi põhimõtete suunas, jääb aga oma proportsioonidelt neist madalamaks.

Avaliku sektori osutatud teenused on maksuvabad (meditsiin, sotsiaalteenused, sotsiaalkindlustus, haridus, sport).

Andorra riigi tulud 2009. aastal olid 650 miljonit eurot. Riik sai enamiku maksutuludest kaudsetest maksudest. Aastal 2009 moodustasid kaudsed maksud 90% riigi tuludest, otsesed maksud alla 1%.

Aastal 2004 sundis Euroopa Liit Andorrale peale kokkuleppe, mille eesmärk oli võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu, kehtestades maksu intressitulule, mida teenivad Andorra pankades hoiustatud summadelt välismaal elavad isikud. Need maksutulud jagatakse Andorra riigi ja hoiustajate elukohariikide vahel.

Enne 2014. aastat üksikisiku tulumaksu tavaliselt palgatulult ei olnud. 2013. aasta juunis teatas valitsusjuht kavast kehtestada tulumaks. Maksimaalselt 10%-ne tulumaks kehtestati 1. jaanuarist 2014.

Taristu

Liiklus

Andorra põhimaantee CG-1

Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam 12 km Andorrast Kataloonias Montferrer i Castellbò vallas

Rong Latour-de-Caroli – Enveigti raudteejaamas. See on üks kahest jaamast, mis teenindavad Andorrat. Andorral endal raudteed ei ole, kuid raudtee, mis ühendab Latour-de-Caroli valda Toulouse'iga (ja sealt edasi Prantsusmaa TGV-võrgustikuga), kulgeb vaid 2 km kaugusel Andorra piirist

Teemaksupunkt Envalira tunneli juures

CG-3 tee lõpu juures

Andorra oli sajandeid keset Püreneesid muust maailmast eraldatud. Topograafilised olud on ajalooliselt hõlbustanud sidet ja liiklust Kataloonia suunal ning raskendanud Prantsusmaa suunal. Esimene maantee Hispaaniast avati 1913 ja Prantsusmaalt (üle Envalira kuru) 1935. Andorra autoteede kogupikkus on umbes 320 km. Aastal 1994 oli see 269 km, sealhulgas 198 km asfaltteid ja 71 km kõvakatteta teed. Aastal 2002 avati Envalira tunnel. Prantsusmaalt ja Hispaaniast pääseb riiki ühe peamise maantee kaudu. Riigis kehtib parempoolne liiklus. Andorras on neli põhimaanteed. Maantee CG-1 kulgeb Andorra la Vellast edelasse Hispaania piirile, mis Hispaania poolel saab nime N-145. CG-2 viib ida poole Prantsusmaa piirile läbi Envalira tunneli El Pas de la Casa lähedal. Prantsusmaal saab sellest N320, mis on ühenduses N20ga. CG-3 suundub on 21 km pikkune tee, mis suundub Andorra la Vellast põhja poole, ühendades seda La Massana ja Ordinoga. CG-4 kulgeb La Massanast lääne suunas Hispaania piirile Cabúsi kuru juurde. Prantsusmaa piirist Escaldes-Engordanyni toob 32,1 km pikkune tee CG-2, järgneval 4,5 km pikkusel lõigul Escaldes-Engordanyst läbi Andorra la Vella kuni Santa Colomani viib tee CS-100 ning ülejäänud 11,2 km kuni Hispaania piirini viib CG-1. CG tähendab "carretera general" 'põhimaantee', CS "carretera secundaria" 'kõrvalmaantee'.

Suur osa liiklusest käib läbi Andorra la Vella. Aastal 2006 avati 1260 m pikkune Pont Pla tunnel, mis parandab La Massana ühendust Andorra la Vellaga. Seda läbis 2008. aastal 12 860 sõidukit ööpäevas. Dos Valirese tunnel, mis avati 2012, lõi otseühenduse La Massana valla ja Encampi valla vahel, nii et pealinnast ei ole enam tarvi läbi sõita.

Ühistranspordis kasutatakse põhiliselt busse. Riigis on käigus kümmekond bussiliini. Aastal 2011 oli 6 linnadevahelist bussiliini. Oli ka vallasiseseid liine. Bussiliiklus katab suurema osa riigist. Peamistel liinidel liiguvad bussid tipptunnil iga poole tunni tagant või tihemini. On olemas regulaarsed kaugliinid Barcelonasse ja Toulouse'i ning lennujaama ja raudteejaama. Bussiga saab sõita ka Portugali. Juunis 2011 sai Rahvusvahelistel bussiliinidel sõita Barcelonasse, Barcelona lennujaama, Gironasse, Girona Costa Brava lennujaama, La Seu d'Urgelli, Lleidasse (ja AVE Madridi-Barcelona kiirrongi peatusse), L'Hospitalet de l'Infanti, Reusi, Salamancasse ja Tuisse, Toulouse'i, SNCFi Toulouse'i jaama, Toulouse'i Blagnaci lennujaama, L'Hospitalet-près-l'Andorre'i ja Arcos de Valdevezi. Enamik bussiliine on eraettevõtete hallata, osa kohalikke liine toetab riik.

Andorras puudub raudtee, kuid lähim raudteeliin on 1435 mm (4 jalga 8½ tolli) rööpmelaiusega SNCFi liin, mis ühendab Latour-de-Caroli valda Toulouse'iga, kust saab ümber istuda Prantsuse TGV-rongile ja sõita Pariisi ja mis möödub Andorrast 2 km idas Prantsusmaal. Töötab bussiühendus sellel asuvate L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaamaga ja Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaamaga. L'Hospitalet-près-l'Andorre'i raudteejaam paikneb L'Hospitalet-près-l'Andorre'is Andorrast kirdes piiri lähedal. Latour-de-Caroli – Enveitgi raudteejaam paikneb Latour-de-Caroli valla ja Enveitgi valla piiril 25 km Andorrast kagus. Peale Toulouse'i suuna viib sealt ka maaliline kitsarööpmeline raudtee Villefranche-de-Conflenti, samuti SNCF-i standardrööpmeline (1435 mm) liin Perpignani ning RENFE 1668 mm (5 jalga 5⅔ tolli) laiune liin Barcelonasse.

Andorras puudub lennuväli, kuid riigis on 3 helikopteri maandumisväljakut La Massanas, Arinsalis ja Escaldes-Engordanys. Tegutsevad kommertshelikopteriettevõtted.

Lähim lennujaam on Hispaanias La Seu d'Urgellis 12 km Andorra piirist lõuna pool. ja 24 km kaugusel Andorra la Vellast. Kataloonia valitsusele kuuluva Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaama kasutamiseks sõlmis Andorra valitsus 2014 kokkuleppe. Andorra – La Seu d'Urgelli lennujaam on Hispaania lennufirmade Air Andorra ja Andorra Airlines sõlmlennujaam. Varem kasutasid seda ainult eralennukid. Lähimad rahvusvahelised lennujaamad on Perpignani lennujaam (Andorra la Vellast 156 km kaugusel), kust saab sõita Suurbritannia ja Prantsusmaa sihtkohtadesse, ja Lleida lennujaam (160 km kaugusel). Varem olid lähimad lennujaamad Toulouse'is ja Barcelonas kolmetunnise autosõidu kaugusel.

Sadamaid ei ole.

Telekommunikatsioon

Andorra Telecom, Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte

Andorras on tänapäevane telefoni- ja LTE-andmesidetehnoloogia. Riigi sees kasutatakse mikrolainesaatjaid. Prantsusmaa ja Hispaaniaga on ühendus püsikaabli kaudu.

Umbes 83%-l andorralastel on kodus internetiühendus ja umbes 98% elanikkonnast kasutab internetti. Aastal 2011 oli 71% Andorra majapidamistel lairibaühendus ja 81% elanikest kasutas internetti.

Andorras osutab mobiilside-, lauatelefoni- ja internetiteenuseid eksklusiivselt Andorra riiklik telekommunikatsiooniettevõte Servei de Telecomunicacions d'Andorra (STA), mis on asutatud 1975. Ettevõte turunimi on Andorra Telecom ja kaubamärk on Som. Sama ettevõte haldab ka riikliku digitaalse televisiooni ja raadio tehnilist taristut. Samuti haldab see Andorra tippdomeeni, mis on .ad. Andorra Telecom vahendab ka Hispaania firma Digital+ telekanaleid.

2024. aasta aprillis oli Andorras üle 52 000 tavatelefoniliitumise, üle 120 900 mobiiltelefoniliitumise ja üle 43 500 lairibaühenduse. Juunis 2011 oli Andorra Telecomil 50 053 tavatelefoniabonenti, 65 525 mobiiltelefoniabonenti ja 24 947 lairibaühenduse kasutajat.

2010. aasta lõpuks oli kavas tagada igale majapidamisele riigis interneti FTTH-ühendus kiirusega kuni 100 Mb/s. Eesmärk õnnestus täita 2012. aastaks. Andorra tegi seda esimese riigina Euroopas ja ühe esimesena maailmas.

Post

Hispaania postkast Andorras

Andorral ei ole oma postiteenistust. Riiki teenindavad Prantsusmaa ja Hispaania postiteenistus. Aastani 1928 kasutas Andorra ka nende riikide postmarke. Aastani 1931 kasutati Hispaania marke pealetrükiga "Andorra". Aastal 1931 hakkasid Prantsusmaa ja Hispaania välja andma Andorra postmarke nominaalväärtusega Hispaania peseetades ja Prantsuse frankides.

Pärast euro kasutuselevõttu jätkasid Prantsusmaa La Poste ja Hispaania Correos Andorra markide väljaandmist. Mõlema süsteemi markidel on alates 1990ndatest katalaanikeelne tekst. Marke kasutatakse ainult välispostis, riigi sees on kirjade saatmine tasuta. Hispaania ja Prantsuse post on kokku leppinud ühises Andorra sihtnumbrite süsteemis. Need koosnevad tähtedest AD ja kolmest numbrist, mis märgivad valda ehk kihelkonda.

Haridus ja teadus

Haridussüsteem

Koolimaja Canillos

Andorras on 4–16-aastastel lastel riiklikes koolides õpe tasuta. Täiskoormusega koolikohustus kehtib 6–16-aastastele lastele. Riik pakub kuni keskkoolini tasuta haridust.

Andorra on maailmas ainus riik, kus kehtib kolm haridussüsteemi: Andorra, Prantsusmaa ja Hispaania süsteem. Need süsteemid hõlmavad nii põhikooli kui ka keskkooli. Vanemad saavad valida, millises süsteemis laps õpib. Kõigi süsteemide koole ehitab ja peab ülal Andorra riik, kuid Prantsusmaa ja Hispaania süsteemi koolide õpetajate töötasu maksavad suures osas Prantsusmaa ja Hispaania. Andorra süsteemi korraldab Andorra riik. Andorra koolisüsteem on Andorra haridussüsteemi noorim osa. See on loodud katalaani keele positsiooni tugevdamiseks. Õppekeel on katalaani keel, ka prantsuse ja hispaania keel omandatakse varakult. Prantsuse koolid alluvad Prantsusmaale, õppekavad määrab Prantsusmaa haridusministeerium ja õppekeel on prantsuse keel. Hispaania süsteemis on ilmalik osa, kus koolid järgivad Hispaania haridusministeeriumi määratud õppekava ja õppekeel on hispaania keel, ja kiriklik osa, kus järgitakse Hispaania õppekavasid, aga õppekeel on katalaani keel. 2016./2017. õppeaastal õppis riigi õpilastest ja üliõpilastest 39% Andorra süsteemis, 33% Prantsusmaa ja 28% Hispaania süsteemis. 2005./2006. õppeaastal õppis koolikohustuse eas lastest igas süsteemis umbes kolmandik. Umbes 50% Andorra lastest käib Prantsuse algkoolides, ülejäänud Hispaania või Andorra süsteemi koolides. Andorra süsteemi populaarsus on 21. sajandi oluliselt kasvanud, Hispaania süsteemi populaarsus on vähenenud.

Praktiliselt kõik andorralased oskavad lugeda.

1880 rajati Andorras esimesed katoliku koolid, 1900 esimene prantsuse kool ja 1930 esimene hispaania kool. 1995 rajati riigi esimene spordikool.

Andorra ülikool

Andorra Ülikooli logo

Pikka aega sai kõrgharidust omandada ainult välismaal. Alates 1997. aastast tegutseb Andorra ülikool. Et ülikool on väike, on õppimisvõimalused piiratud. 2014. aastal õppis ülikoolis 1066 üliõpilast. Ülikool pakub bakalaureusekraade õenduses, arvutiteaduses, ärijuhtimises ja haridusteadustes ning edasijõudnute kutseõppekursusi. Õenduse alal on võimalik saada ka teise astme kraad, arvutiteaduse alal ka teise astme kraad ja doktorikraad. Ülikooli juures töötab virtuaalõppe keskus (Centre d'Estudis Virtuals), mis on seotud Hispaania ja Prantsusmaa ülikoolidega, sealhulgas Kataloonia Avatud Ülikooliga. See pakub umbes 20 esimese ja teise astme õppekava muu hulgas turismi, õigusteaduse, katalaani filoloogia, humanitaarteaduste, psühholoogia, politoloogia, audiovisuaalne kommunikatsioon, telekommunikatsiooni, tehnikateaduse ja Ida-Aasia uuringute alal. Keskus pakub ka teise astme õppekavasid ja täiendõppekursusi spetsialistidele.

Eraülikool Orgude Ülikool (Universitat de les Valls) Andorra la Vellas hakkas 2012. aastal välja õpetama hambaarste. Sinna asuti õppima Prantsusmaalt, Hispaaniast ja Rootsist, kuid pärast üliõpilaste arvu vähenemist võeti selle tegevusluba 2016. aastal tagasi.

2010. aasta novembris andsid võimud loa luua Universitat Oberta de la Salle – Andorra, katoliikliku fondi Fundació La Salle eraõppeasutuse, mis kavatses anda haridust kaugõppes peamiselt inglise keeles ja üliõpilastele kogu maailmast. See avati 2012. aastal.

Riik pakub vajaduspõhist haridustoetust ning õppelaenu kõrghariduse omandamiseks. On mitmesuguseid välismaal õppimise toetusi. Rahvusliku õpinguauhinna näol antakse igal aastal stipendiumid parimale õpilasele igas kolmest haridussüsteemist. Need katavad õppemaksu ning majutuse, toidu ja õppevahendite kulud kõrgkooli esimesel ja teisel astmel. Andorral on riiklikud ühiselamud Toulouse'is ja Pariisis õppivatele üliõpilastele.

Umbes 70 protsenti andorralastest omandab kõrghariduse Hispaanias või ka Prantsusmaal. Eriti populaarsed kõrgkoolilinnad on Toulouse ja Barcelona. Polybiose programmi kaudu pakutakse Andorra noortele võimalust õppida USAs ja Kanadas.

Teadus

Andorra Uuringute Instituut (Institut d'Estudis Andorrans, IEA) asutati 1976. aastal, et aidata kaasa hariduse, eriti õppematerjalide ja õpetajakoolituse arengule Andorras. Instituudil on keskused Barcelonas ja Toulouse'is (varem ka Perpignanis). 1998. aastast tegeleb see teadusega üldisemalt. IEA-l on ühiskonnauuringute keskus ning lume- ja mäeolude uurimiskeskus. Peahoone asub Sant Julià de Lòrias. Instituut annab välja monograafiaid ning ajakirja Revista Ciutadans, mis käsitleb Andorra ühiskondlikke olusid.

Tervishoid ja rahvatervis

WHO hindas 2000ndatel Andorra tervishoiusüsteemi paremuselt maailmas kolmandaks, ja samal ajal oli WHO andmetel Andorras maailma kõrgeim keskmine eluiga (83,5 aastat). 2017. aasta hinnangul oli keskmine eluiga 82,90 aastat (7. koht maailma riikide seas) Aastal 2013 oli uurimisasutuse Institute for Health Metrics and Evaluation statistika järgi Andorras keskmine eluiga meestel 80,9 ja naistel 86,6 aastat.

2016. aastal olid 28% Andorra elanikest ülekaalulised ning ülekaalulisus kasvas aastatel 2000–2016 viie protsendipunkti võrra.

Andorras on kõikidel riigi kodanikel ja tööloaga välismaalastel õigus tervishoiuteenustele. Kõik töötajad ja nende perekonnaliikmed on kindlustatud riigi hallatava sotsiaalkindlustuskassa (CASS, Caixa Andorrana de Seguretat Social) kaudu. Iga töötaja palgast arvestatakse 18% suurune sotsiaalmaks, millega rahastatakse tervishoidu. Sellest maksust tasub osa tööandja ja osa töötaja. CASS kannab 75% ambulatoorsete patsientide tervishoiukuludest (sh ravimid ja arsti vastuvõtud), 90% haiglaravikuludest ja 100% tervishoiukuludest tööõnnetuste puhul. Ülejäänud osa võib katta erameditsiinikindlustus. Teiste elanike ja turistide tervishoiukulusid CASS ei kata.

Escaldes-Engordanys on Meritxelli Jumalaema haigla (Hospital Nostra Senyora de Meritxell). Peale selle on riigis 11 esmatasandi tervisekeskust. Andorra teeb tervisekeskuste vallas koostööd Kataloonia valitsusega.

Meedia

RTVA (Ràdio i Televisió d'Andorra), avalik-õiguslik telekanal ja raadiojaam Andorras

Vaata ka: Andorra meedia

Kaks tähtsamat päevalehte on praegu Diari d'Andorra, mida antakse välja pealinnas, ja El Periòdic d'Andorra, mida antakse välja Escaldes-Engordanys.

Andorras tegutseb üle kümne raadiojaama. Varem tegutsesid riigis ka rahvusvahelised raadiojaamad, mis tegid saateid naabermaade, eriti Prantsusmaa, kuid mitte Andorra kuulajatele. Pärast vaidlust kaasvürstide ja Andorra enda võimude vahel Andorra käsutuses olevate raadiosageduste kasutamise üle keeldus Andorra uuendamast Radio Andorra ja Sud Radio ringhäälingulitsentse, mistõttu 1981. aastal mõlemad suleti.

Ràdio i Televisió d'Andorra on 1989. aastal asutatud riigiettevõte, mis on raadio Ràdio Nacional d'Andorra (RNA) ja riigi ainukese telekanali Andorra Televisió (ATV) taga. Mõlemad on katalaanikeelsed.

Andorra meediasisule avaldavad selget mõju ärilised, poliitilised ja usulised huvid. Eriti keeruline on kajastada Andorra pankade tegevust. Meediamaastikku mõjutavad suurel määral Hispaania ja Prantsusmaa kanalid, millest paljusid saab Andorras vaadata ja kuulata.

Kultuur

Andorra lipp rõdul Ordinos

Vaata ka: Andorra kultuur

Andorra kultuur on saanud palju mõjutusi Prantsusmaalt ja eriti Hispaania Katalooniast. Esimesed andorralased olid katalaani keelt kõnelevad hõimud. Et ajalooline keel on katalaani keel, on Andorra kultuur omapärane osa katalaani kultuurist. Andorral on Katalooniaga tihedad kultuurisidemed. Andorra on katoliiklik maa. Veel suure osa 20. sajandist elati muust maailmast eraldatuna. Escaldes-Engordany oli 2011 katalaani kultuuri pealinn.

Andorra on saanud kultuurimõjutusi nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast, eriti Katalooniast. Kultuuriajalooliselt tähelepanuväärsed on mõned romaani stiilis kirikud.

20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on turism ja sisseränne kujundanud ka kultuurielu. Alates 1980ndatest on kultuuritaristut arendatud.

UNESCO maailmapärand

Madriu-Perafita-Clarori maastik

Madriu-Perafita-Clarori org, mis katab umbes 9% Andorra pindalast, võeti 2004 UNESCO maailmapärandi nimistusse. See kultuurmaastik on näide sellest, kuidas inimesed on aastatuhandete vältel end kohandanud Püreneede oludega.

Püreneede jaanituled Andorras, Prantsusmaal ja Hispaanias võeti 2015 UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimistusse.

Kirjandus ja kirjakultuur

Antoni Morell

Advokaat Antoni Fiter i Rosselli (sündinud 1706) peetakse esimeseks Andorra kirjanikuks. Ta oli piiskopliku kaasvürsti foogt (esindaja). Aastal 1748 avaldas ta teose "Manual Digest" Andorra ajaloost, traditsioonidest ja seadustest. Preester Antoni Puig avaldas 1763 selle teose redigeeritud ja lühendatud versiooni pealkirjaga "Politar Andorrà". Mõlemat teost peetakse olulisteks. Aastal 1987 asutati romaaniauhind Fiter i Rosselli auhind.

Andorra ilukirjandus tekkis alles 20. sajandi teisel poolel. Kirjanike seas on Antoni Morell (Antoni Morell Roma; 1941–2020), kes on lisaks mitteilukirjanduslikule proosale avaldanud romaane, Robert Pastor i Castillo (sündinud 1945), kes on avaldanud katalaani keeles luulet ja esseesid ning ka mitu hispaaniakeelset raamatut, luuletaja Josep Enric Dallerès (sündinud 1949) ning lastekirjanik, esseist ja romaanikirjanik Albert Salvadó (1951–2020), kes on kõige populaarsem kirjanik. Nooremate generatsioonide kirjanike seas on romaanikirjanik Joan Peruga Guerrero (sündinud 1954), romaanikirjanik ja esseist Alberet Villaró (sündinud 1964), kirjanik Manel Giberet Vallès (sündinud 1966), kirjanik ja diplomaat Juli Minoves Triquell (sündinud 1969) ning luuletaja Teresa Colom (sündinud 1973). Tuntud kirjanikud on ka Ricard Fiter ja Michèle Gazier.

Morell, Salvadó ja Villaró on saanud Andorra Karl Suure auhinna.

Arhitektuur

Vaata ka: Andorra romaani stiilis kirikud

Anyósi Sant Cristòfoli kirik 13. sajandist, mis on Andorra kultuuripärandi nimekirjas

Andorral on rikkalik romaani stiilis kirikuarhitektuuri pärand, eriti 11. ja 12. sajandist. Tegu on kivikirikutega, millel on puidust katusekonstruktsioon, tavaliselt neljakandilised löövid, poolringikujuline koor ja Lombardia stiilis kellatorn. Andorras on umbes 40 romaani stiilis kirikut ja kabelit, sealhulgas Santa Coloma kirik ehk Santa Coloma d'Andorra kirik, mis on Andorra vanim kirik 8. sajandil ehitatud lööviga, Escaldes-Engordany Sant Miquel d'Engolastersi kirik, Canillo Sant Joan de Casellesi kirik, Encampi Sant Romà de les Bonsi kirik, Ordino Sant Martí de la Cortinada kirik, La Massana Sant Climent de Pali kirik ja Sant Julià de Lòria Sant Serni de Nagoli kirik. On säilinud ka romaani stiilis kivisildu ning kindlustusi, nagu Enclari Sant Vicençi linnus ja Les Bonsi linnus.

On ka gooti ja barokkstiilis kirikuid ja muid hooneid. Andorra la Vellas on Casa de la Vall, mis oli aastatel 1702–2011 peanõukogu hoone.

Üks varasemaid modernistlikke ehitisi on Casa dels Russos Santa Coloma. Hoone on valminud 1916 ja selle on kavandanud katalaani arhitekt Cèsar Martinel i Brunet. Teine katalaani arhitekt Josep Puig i Cadafalch on kavandanud 1930ndatest pärineva Casa la Cruzi. 1930ndatel hakati ehitama ka suuremaid hotelle.

Aastal 1972 hävis tulekahjus Canillo Santa Maria de Meritxelli kirik. Uue kiriku projekteerimine tehti ülesandeks katalaani arhitektile Ricardo Bofillile. Aastal 1976 pühitsetud uues kirikus segunevad paljud stiilid. Encampi Sant Jaume dels Cortalsi kirik on teine modernne sakraalehitis. See avati 1999 ja on integreeritud metsamaastikku. Modernse ilmaliku arhitektuuri näide on 1964 valminud Sud Radio raadio- ja televisioonikompleks Encampis, mis on võetud Andorra rahvusliku kultuuripärandi nimekirja.

• 
  Santa Coloma d'Andorra kirik
• 
  Engolastersi Püha Miikaeli kirik
• 
  See traditsiooniline kivist mägionn (refugi) Perafitas Escaldes-Engordany vallas on osa Madriu-Perafita-Clarori orust

Kujutav kunst

20. sajandil algas Andorra kunsti õitseng, sest valitsus hakkas seda rahaliselt toetama.

Kataloonia päritolu skulptor Josep Viladomat (1899–1989) elas poliitilistel põhjustel Andorras. Paljud tema marmorist ja pronksist tööd on eksponeeritud Escaldes-Engordany kunstikeskuses. Teine Kataloonia päritolu Andorra kunstnik on Sergi Mas.

Muusika ja tants

Ansambel Anonymous esitas 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel Helsingis laulu "Salvem el món"

Vaata ka: Andorra Eurovisiooni lauluvõistlusel

Andorra muusika piirdus pikka aega vaimuliku muusika ja rahvalauludega. Andorras on populaarsed rahvamuusika ja rahvatantsud, nagu contrapàs, sardana ja marratxa. Marratxa on elujõuline Sant Julià de Lòrias. Andorra rahvamuusika sarnaneb naaberriikide omaga, kuid on eelkõige katalaanipärane, eriti sardana puhul. Contrapàs '​i tantsitakse Andorra la Vellas ja püha Anna tantsu Escaldes-Engordanys.

Kammerorkester Orquestra Nacional Clàssica d'Andorra asutati 1992. Orkestrit juhib viiuldaja Gerard Claret i Serra (Gerard Claret). Tema vend Lluís Claret on tšellist. Nad on rahvusvaheliselt tuntuimad Andorra muusikud. Lluís on tšellist, kes on mänginud sümfooniaorkestrite ees üle Euroopa. Mõlemad on töötanud välismaal, eriti Kataloonias, ja on saanud Kataloonia kõrgeima autasu Püha Jüri risti.

Andorras tegutseb riiklik poistekoor Cor Nacional dels Petits Cantors d'Andorra, mis asutati 1991. aastal. Escaldes-Engordanys toimub iga-aastane džässifestival.

Andorra riigihümn on "El Gran Carlemany", mille on komponeerinud isa Enric Marfany Bons ja mille sõnade autor on Urgelli piiskop ja Andorra kaasvürst Joan Benlloch i Vivó.

Andorra on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud kuuel korral, 2007. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel, saadi poolfinaalis 12. koht, mis on seni parim saavutus. Esimest korda osaleti 2004. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel esimese katalaanikeelse lauluga võistluste ajaloos. 2009. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusele saatis Andorra võistlusele Taani laulja Susanne Georgi, kes on tuntud eurodance '​i duost Me & My, kuid elab Andorras. Ta sai poolfinaalis 15. koha. Riiklik televisioonifirma RTVA otsustas 2010. aasta Eurovisiooni lauluvõistlusel mitte osaleda. Ka varem on Andorrat esindanud Taani, Hollandi ja Hispaania artistid.

Malvina Reynolds, kes oli vaimustatud sellest, et Andorra kaitseeelarve suurus oli 4,90 USA dollarit, kirjutas laulu pealkirjaga „Andorra“. Pete Seeger lisas laulule mõned salmid ja esitas selle oma 1962. aasta albumil "The Bitter and the Sweet".

Teater ja film

2007. aastal loodi asutus Escena Nacional d'Andorra. See produtseerib teatrilavastusi ning vastutab ka filmide tootmise eest. Andorra la Vella ja Sant Julià de Lòria vald korraldavad koos mõlemas kohas teatrilavastuste sarja.

Andorra la Vella vald ehitas 1992 varasema kino Teatre Comunal d'Andorra la Vella nii ümber, et seal saab näidata ka teatrietendusi. Seal on näidatud teatri- ja tantsuetendusi ja korraldatud kontserte. Seal tegutseb ka filmiklubi Cineclub de les Valls. Kultuurikeskus La Llacuna Andorra La Vellas pakub lastele ja noortele teatri- ja kunstiringe, seal on kultuuriraamatukogu ja muusikakool ning näituse- ja konverentsisaalid.

Andorra köök

Andorra köök sarnaneb Kataloonia köögiga, kuigi selles on mõjutusi ka Prantsuse köögist ja Hispaania köögist. Traditsioonilistele tavernidele (tasques), on lisandunud tänapäevased söögikohad, milles pakutakse, Prantsuse, Hispaania ja rahvusvahelisse kööki kuuluvaid toite. Andorras korraldatakse aasta läbi toiduüritusi, mis aitavad kohalikku toidukultuuri alal hoida.

Katalaani toidutraditsioonid avalduvad näiteks küpsetises nimega coca, lihast ja köögiviljadest valmistatud hautises nimega escudella ning panniroas nimega trinxat, mis sisaldab kapsast, kartuleid ja sealiha. Escudella '​t valmistatakse cassola '​s, mis on glasuuritud savipott. Puljongit võidakse serveerida eraldi, supina. Teine iseloomulik roog on allioli, mis sisaldab oliiviõli ja küüslauku. Traditsioonilistes roogades kasutatakse kohalikke koostisosi nagu metssealiha, jäneseliha, küülikuliha, lambaliha, forelli, seeni ning kitse- ja lambapiimast juustu. Toiduvalmistamisel kasutatakse ka sigurilehti. Kokk Maria Montanyà on traditsioonilisi retsepte kogunud kokaraamatusse "La cuina de casa meva".

Tähtsal kohal on mereannid ja värsked põllumajandussaadused. Kaladest on traditsiooniliselt palju söödud eriti turska ja meriforelli.

Tähtpäevad

Traditsioonilised tähtpäevad on jüripäev (diada de Sant Jordi), jaanilaupäev (nit de Sant Joan), mida tähistatakse lõkkega, tabanipäev ja luutsinapäev.

Mäluasutused

Muuseumid

Andorras tegutseb 18 muuseumi, mis säilitavad ja vahendavad teadmisi Andorra ajaloo ja kultuuripärandi kohta. Nende seas on etnograafiamuuseum, religioosse kunsti muuseum ja ikonograafia muuseum. La Massana vallas Pal'i külas on muuseum, mis tutvustab romaani kunsti ja Andorra kultuuripärandit, sealhulgas kirikukunsti ja sildu. On tööstusajaloo muuseume. Metallurgiatehas Farga Rossell La Massanas, mille rajamist alustati 1842 ja mis töötas 1876. aastani ühena kahest viimasest metallurgiatehasest Andorras, on säilitatud muuseumina. Andorra la Vellas on automuuseum Museu Nacional de l'Automòbil. Ka Encampis on automuuseum. Ettevõtte Reig kunagistes ruumides Sant Julià de Lòrias on tubakamuuseum. Parfüümimuuseum Escaldes-Engordanys on seotud turiste ligimeelitava käibemaksuvaba kaubandusega. Ordinos on postimuuseum. Canillos on mootorrattamuuseum. Museu Casa d'Areny-Plandolit Ordinos, Museu Casa Rull Sisponys ja Casa Cristo Encampis on koos interjööriga säinud hooned, kus on näha, kuidas eri sotsiaalsetest kihtidest andorralased vanasti elasid.

Pealinnas on ka Seth Panisi loss, kus on Seitsme luku kirst, milles varem hoiti Andorra kõige tähtsamaid dokumente. Igal kihelkonnal oli üks võti (ja seitsmes piiskopi esindajal), nii et kirstu sai avada ainult iga kihelkonna esindaja juuresolekul.

Raamatukogud

Valdadel on oma kohalikud raamatukogud. Andorra esimene raamatukogu avati 1930. Sellest kasvas välja Andorra Rahvusraamatukogu (Biblioteca Nacional d'Andorra), mis tegutseb aastast 1974. Alates 1980. aastast säilitatakse seal kõikide Andorra raamatute sundeksemplare. Aastal 2009 laekus neid 767 nimetust.

Arhiiv

Andorra Rahvusarhiiv (Arxiu Nacional d'Andorra) asutati 1975.

Sport

 Pikemalt artiklis Andorra sport

Andorra on tuntud talispordi- ja rulluisuhokimaana. Nii rulluisuhokit kui ka ragbit peetakse Andorra rahvusspordialadeks.

Korvpallimeeskond BC Andorra on mänginud Hispaania kõrgliigas Liga ACB. Andorra Jalgpalliliit asutati 1994. aastal ja see liitus Rahvusvahelise Jalgpalliliiduga 1996. aastal. Juulis 2025 oli Andorra jalgpallikoondis FIFA edetabelis 174. kohal.

Riigi suurim staadion Estadi Nacional mahutab 3000 pealtvaatajat. On rajatud mitu suusakeskust ning laskespordi-, tennise-, ujumis- ja muid rajatisi.

Andorra Olümpiakomitee (Comitè Olímpic Andorrà) loodi 1971 ja sai ROKi tunnustuse 1975. Andorra sportlased osalesid esimest korda 1976. aasta taliolümpiamängudel Innsbruckis. Sellest ajast saadik on osaletud kõikidel suve- ja taliolümpiamängudel. Riigi sportlased pole medaleid võitnud.

• 
  Mäesuusakeskus Soldeu külas
• 
  Andorra la Vella vallastaadion
• 
  Mäesuusataja Roger Vidosa

Kirjandus

• Peeter Kaldre, "OLLA PISIRIIK: õnn või õnnetus?" Aja Pulss nr. 3, 1. veebruar 1988 lk 16–20.
• International Dictionary of Historic Places: Southern Europe, Chicago and London: Fitzroy Dearborn Publishers 1995, ISBN 1-884964-02-8.
• Western Europe 2003, London: Europa Publications Limited 2003, ISBN 1-85743-152-9.
• Thomas Eccardt. Secrets of the Seven Smallest States of Europe: Andorra, Liechtenstein, Luxembourg, Malta, Monaco, San Marino and Vatican City, New York: Hippocrene Books 2004, ISBN 9780781810326.
• Byron Augustin. Andorra, Marchall Cavendish Benchmark: Tarrytown, NY 2009, ISBN 978-0-7614-3122-0.
• Andorra in Figures 2014, Govern d'Andorra, Cambra de Comerç, Indústria i Serveis d'Andorra 2014, ISBN 978-99920-0-692-4.
• Andorra in Figures 2017, Government of Andorra and Cambra de Comerç, ACTUA 2017, ISBN 978-99920-0-839-3.
• Andorra en Xifres 2018, Govern d'Andorra 2018, ISBN 978-99920-0871-3.

Välislingid

• Ametlik turismiinfo (inglise keeles)
• Tuomas Salste. Andorra: Matkaopas Pyreneiden pikkuvaltioon, 2014.
• Katoliku kirik Andorras
• Wikivoyage
• Andorra valitsus
• Andorra Country Profile, BBC
• History of Andorra: Primary Documents, eudocs.lib.byu.edu